- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
124

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - georgier ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

georgier/gilla

georgier —n,= grusiinlane,
georgin [—å—in] —en,—er bot. jorjen, neitsisõlg,
daalia.

gepäck [g— v. j—] —et pagas,
gerani|um —en,—er bot. kurereha,
gering [je—] —en,—ar erik. jätk 45-kraadise
nurga ali.

german [—ån] —en,—er germaanlane. —isera1 tr.
germaniseerima; saksastama;
saksapärasta-ma. —ism —en,—er germanism. —sk adj.
germaani. —ist —en,—er germaani filoloog,
—istik [—ik] —en germanistika,
gerontologi [—gi] —(e)n teadus
vanadushaigus-test.

gesant [—å—] —en,—er harva saadik,
geschäft [—aft] —et,= halv. sehvt.
gesims [—i—] —en,—er simss, iluääristus.
gess —et,= muus. sol-bemoll.
gest [šest] —en,—er žest; liigutus, viibe.
—ikule-ra1 intr. žestikuleerima. — ikulering —en,—ar
žestikuleerimine.
gestalt [—å—] —en,—er kuju; kogu; kehaehitus,
rüht, kasv. —a1 I. tr. kuju andma, vormima,
kujundama, moodustama. II. refl. kuju
võtma, kujunema, moodustuma. —ning
—en,—ar kujundamine; kujunemine.
—nings-formåga kujundamisoskus, —võime,
gesäll [—a—] —en,—er sell. —prov sellitöö,
sel-lieksam.

get —en,—ter kits, skilja fåren från g-terna sikke
lambaist eraldama. —abock sikk, sokk,
pukk. —doning palgikelk. —klöv kitsesõrg.
—mjölk kitsepiim, —ost kitsepiimajuust.
—pors bot. sookail, —ragg kitsekarvad.
—skinn kitsenahk. —väppling bot. harilik
koldrohi. —öga kitsesilm kasta ett g. pä ngn
vilksti v. vihaselt kellelegi otsa vaatama,
geting —en,—ar herilane, —bo herilasepesa,
—midja sipelgatalje. —stick, —sting, —styng
herilasepiste; fig. torge, torkimine,
getto [g—] —t,—n geto, juudi linnaosa,
gevaldiger [—å—] —n,= van. politseiametnik,

vangivalvur,
gevalt [—å—] muutm., harva, med all(t) g. kõige

jõuga, täie võimuga,
gevär [—är] —et,= käsitulirelv; püss; relv, gå ig.
relvad võtma, püssi alla astuma, sträcka g.
alistuma, skyldra g.I tervituseks, võtt!, i g.I
püssid!, på axel g.! õlale, võtt!, för fot g.!
(püss) rihmalt! jalale, võtt!
gevärs|eld püssituli, —fabrik, —faktori
relvatehas. —kolv püssilaad, püssipära, —kula
püssikuul. —mynning püssisuue. —pipa
püssiraud —skott püssilask. —stock
püssilaad.

gid [gidd v. gid] —en,—er v. guid|e [gidd v. gajd]
—en,—er turistide juht, reisijuht, —käsiraa-

mat.

giff|el —eln,—lar sarvesai, loogasai.
1gift —et,—er mürk, —blandare mürgisegaja.
—blandning mürgisegu. —blomma bot.
mürktaim ka fig. —blåsa mürgipõis; fig.
mürgine inimene, —bärare mürgikarikas.
—fri adj. mürgitu, mürgivaba. —grön adj.
mürkroheline. —ig adj. mürgine, —körtel
mürginääre. —svamp bot. mürkseen. —tand
mürgihammas. —ämne mürkaine.
2gift adj. part. abielus, —a2 I. tr., g. bort (ngn
med ngn) (kedagi kellegagi) naitma,
abiellu-(ma) panema, mehele panema. II. refl.
abielluma, naituma, naist võtma, mehele minema,
g. sig av kärlek armastusest abielluma, g. sig
för pengar raha pärast abielluma, g. sig in i
en familj abielu kaudu perekonnas
sugulaseks e. perekonnaliikmeks saama, g. sig med
ngn kellegagi abielluma, g. om sig uuesti
abielluma, g. sig till en förmögenhet
abiellumise teel varandust saama, —as l.2 dep.
abielluma, naituma. 2. abielu, abiellumine. 3.
keed., fam. ’jumalate toit’. —aslysten adj.
abiellumishimuline. —assjuk adj.
abiellumis-hull. — astankar pl. abiellumisplaanid,
—kavatsused, gå i g. abiellumisplaane
hauduma. —asvuxen adj. part. naimisealine. —e
—t,—n abielu; abiellumine; abielupartner,
rikt g. rikas abikaasa, barn i första g-t lapsed
esimesest abielust. —ermål abiellumine,
nai-tumine; pulmad. —ermålsanbud abiellumis—,
naitumisettepanek. —ermålsannons
abielu-kuulutus. — ermålsbalk(en) jur.
perekonnaõi-gus. —ermålskontrakt abieluleping, —oman
mõrsja isa seaduslik esindaja, —orätt jur.
(ühe abikaasa) osa koguvarast.
*gig|a — an,—or viiul; (mungiga) parmupill.
2giga* tr., mer. sebima (purjesid),
gigant [—å—] —en,—er hiiglane, gigant. —isk adj.

hiiglaslik, gigantne,
gigg—en,—ar 1. (sõidu)kaarik. 2. mer. kiirsõude-

paat; laevapaat.
gigolo [ji— v. Sigålå] —n,—r kutseline v. palgaline

tantsija (hotellis, restoranis jne.),
gikt —en luuvalu, jooksva, —anfall luuvaluhoog,
podagrahoog. —bruten adj. part. luuvalust
vaevatud v. moonutatud, —knöl
jooksva-muhk. —värk luuvalu, reuma.
gilja1 intr. kosima. —r|e —(e)n,= kosija.

—rfard, —rstråt kosjasõit,
giljotin —en,—er giljotiin, —era1 tr. giljotiini abil
hukkama. —ering —en,—ar giljotineerimine,
giljotiini abil hukkamine.
gill adj., van. seaduslik, maksev; korralik, õige,
leveransg. müügiks kõlblik, ha sin g-a gång
oma harilikku rada käima. —a1 tr. 1. heaks
kiitma, nõustuma, õigeks pidama. 2. fam.

124

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0156.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free