- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
126

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - givande ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

givande/glas

see asi läheb joonde!, küllap see asi annab
end korraldada! 4. rõhut. peas.: g. sig i strid
tülli minema e. sattuma, tüli alustama, g. sig i
fara end hädaohtu saatma, end ohustama, g.
sig i kast med ngt midagi alustama e. ette
võtma, g. sig i slang med ngn kellegagi
läbikäimisse astuma, kellegagi sidemeid
sõlmima, g. sig till känna end tunda andma, g. sig
till tåls kannatlik olema, rahulikult ära
ootama, g. sig till att skrika karjuma e.
kisendama hakkama;7am. kisendama pistma; rõhut.
abis.: g. sig av ära minema, lahkuma; fam.
jalga laskma, g. sig (in)i ett företag
ettevõttesse laskuma, g. sig in vid teatern teatrisse
astuma, näitlejaks hakkama, g. sig på ngt
millegagi peale hakkama, g. sig på ngn
kellelegi kallale tungima, g. sig utför ngt kellenagi
esinema, väitma end keegi olevat, g. sig utför
att äga ngt end millegi omanikuks nimetama,
väitma end olevat millegi omanik, g. sig över
üle sõitma; meelt heitma, —nde adj. part.
tulus, tulutoov, kasulik; viljakas, en g.
diskussion viljakas e. kasulik arutlemine. —r|e
—(e)n,= andja, annetaja, kinkija. —rinn|a
—an,—or andja(nna), annetaja(nna),
kinki-ja(nna). —s4 dep. olemas olema, leiduma, det
ges ingen bot mot sjukdomen haiguse vastu ei
ole abi v. rohtu.

giv|akt (ett) 1. valvel!; valvelseisang. 2.fig. range
hoiatus, hoiatushüüe, ett g-akt för alla
badande hoiatus kõigile suplejatele,
—aktställning valvelseisang. —en adj. part. a.
kokkulepitud, antud, givna storheter antud suurused,
på ett givet tecken kokkulepitud märguandel,
under givna förutsättningar antud
tingimustel. b. määratud, otsustatud, kindel,
vastuvaidlematu, en g. sak kindel e.
vastuvaidlematu asi, ta ngt för givet midagi kindlaks
pidama. —etvis adv. endast mõista,
loomulikult, muidugi. —mild adj. helde, heldekäeline,
—mildhet heldus, —ning ~en,~ar mäng.
andmine, jagamine.

gjord —en,—ar vöö. —a1 tr. ja refl., van.
vööta-ma.

gjus|e —en,—ar zool. kalakotkas, sääsk.

gjut|a4 tr. valama, kallama; tehn. valama; fig.,
g-a tårar pisaraid valama, månen göt sitt
sken över nejden kuu valas oma valgust üle
maastiku, rocken sitter som g-en på kroppen
kuub istub nagu (selga) valatud; rõhut. abis.:
g-a av (valamise teel) koopiat tegema,
valama, g-a in sisendama, ing-a mod i ngn
kellelegi julgust sisendama, g-a om tehn. ümber
valama, sulatama ja uuesti valama (millekski
muuks), g-a ut välja valama, utg-a sin vrede
oma viha välja valama, —ar|e —(e)n,=
valaja. —betong erik. valubetoon. —eri [—I]

~(e)t,~er valukoda, valutsehh, valutehas.
—flaska valuvorm. —form valuvorm,
vala-misvorm. —gods valukaubad, valatud
kaubad; (av järn) malmkaubad. —järn
valu-malm. —mästare valamismeister. —ning
~en,~ar valamine, valu. —stycke valatis,
valatud ese. —stål valuteras.
glacé|handske glasseekinnas. —läder
glassee-nahk.

glaci [—si] —(e)n,—er sõj. längus muldvall
vallikraavi ees, glassii; kaitse kildude vastu,
glacial [—ål] adj. jääaegne, glatsiaalne. —geologi

glatsiaalgeoloogia. —tid jääaeg,
glaciär [—a—] —en,—er jääliustik, gletšer.
*glad —et,= harva (metsa) harvik, hõrendik.
2glad adj. rõõmus, rõõmsameelne, lõbus,
heatujuline, ett glatt budskap rõõmus sõnum, göra
sig en g. dag endale (üht) head päeva tegema,
g-a färger rõõmsad värvid, en g. melodi
rõõmus meloodia, en g. fest lõbus pidu, man får
vara g. att det inte gick värre peab tänulik
olema, et ei läinud halvemini, g. påskI
rõõmsaid lihavõttepühi!, vara g. över ngt millegi
üle rõõmustama, vara g. i ngn kellegi vastu
sümpaatiat tundma, kedagi armastama.
—(e)ligen adv. rõõmuga, rõõmsa meelega,
rõõmsasti. — lynt adj. rõõmsatujuline,
heatujuline, rõõmsameelne, rõõmus, lõbus, —het
—en rõõmsatujulisus, rõõmsameelsus,
lõbusus.

glad|a —an,—or zool. harksaba, taevahoidja.
gladiol|us ~en,= v. —er bot. gladiool,
glam —met lõbus vestlus; lõbutsemine, —ma1
intr. lõbusasti vestlema. —o(u)rös [os] adj.
hiilgav; hurmav,
gland|el —eln,—ler bot. nääre. —ulös [—os] adj.

näärmeline, glandulaarne.
glans —en läige, hiilgus, sära helk;fig. hiilgus,
sära, toredus, i ali sin g. kõiges oma
hiilguses, han gick igenom examen med g. fam. ta
tegi eksami hiilgavalt läbi. —dagar pl.
hiilge-päevad. —full adj. hiilgav, —garn läiklõng.
—is klaasjää. —lös adj. läiketu, tuhm, matt;
fig. hiilgusetu; väljapaistmatu; tagasihoidlik,
—nummer hiilgenumber, —papper läikpaber.
—punkt hiilgetipp, haripunkt, —roll hiilgeosa,
hiilgeroll, —strykning läiktriikimine.
glansk adj. sile, libe, kiilas, läikiv, —a1 tr. läiget
andma, häilima, poleerima. —is kiilasjää,
jäide. —ning —en,—ar silumine, poleerimine,
häilimine.

glapp 1. —et erik. logisemine. 2. adj. lahtine, liiga
suur, avar, logisev. —a1 intr. liiga avar olema,
logisema.

glas —et,= klaas; mer. klaasilöök,
klaasilöömi-ne; pooltund, åtta g. mer. kaheksa
klaasilöö-ki; g-et inberäknat ühes pudeliga v. klaasiga,

126

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0158.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free