Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - gripare ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
gripare/grovlemmad
i strängarna mängima hakkama; g-a
tillfället juhust kasutama, g-a till vapen relvi
haarama; võidelda otsustama, g-a tillflykten
põgenema hakkama, põgenema pistma, g-a till
pennan sulge kätte haarama, kirjutama
asuma; g-as av vemod kurbusest vallatud olema,
hans olycka grep oss djupt ta õnnetus liigutas
meid sügavalt; rõhut. abis.: g-a an (millestki)
kinni võtma, kinni hakkama; (midagi)
puudutama, (millessegi) puutuma, g-a verket an
tööga pihta hakkama, tööd käsile võtma, g-a
sig an med ngt millegagi algust tegema,
millegi kallale asuma, g-a in vahele astuma,
vahele segama, g-a in i varandra teineteisest kinni
haarama, haarduma, g-a omkring sig levima,
pinda võtma, võimust võtma, —ar|e —(e)n,=,
—arm tehn. haarats, haaramisvahend. —ande
adj. part. haarav, südantliigutav,
meeltliigutav. —bar adj. kättesaadav; arusaadav,
mõistetav. —bräde muus. sõrmlaud, klahvistik,
klaviatuur, —fot zool. haardjalg. —organ
zool., bot. haaramiselund. —skopa tehn.
haardkopp. —svans zool. haardsaba. —tång
tehn. pihid. —en adj. part. liigutatud,
gris —en,—ar põrsas, notsu; siga, köpa g-en i
säcken siga kotis ostma, sova som en g. nagu
kott magama, —a1 intr. 1. põrsaid tooma,
poegima. 2. g. ner sig end mustaks tegema e.
ära määrima. —aktig adj. ropp, must (nagu
põrsas), —fot põrsajalg, seajalg. — kulting
põrsas, —mat seasöök. —öga fig. seasilm.
grisett [—é—] —en,—er grisett.
grissel —n v. grissl|a —an,—or leivalabidas.
gris sl | a —an,—or zool. krüüsel,
grisslybjörn zool. grisli(karu).
gro3 intr. idanema, tärkama, kasvama hakkama,
det (ligger och) g-r i(nom) honom see
pahandab e. närib teda, see teeb talle tuska, medan
gräset g-r, dör kon seni kui rohi kasvab,
sureb lehm nälga; rõhut. abis: g. fast
juurduma, g. igen kinni kasvama, g. ihop kokku
kasvama, g. in sisse
kasvama;harjumuseks muutuma, —bar adj. idanemisvõimeline.
—barhet —en idanevus, idanemisvõime.
—blad bot. teeleht. —ning —en idanemine,
tärkamine.
grobian [—àn] —en,—er mühakas, jõhkard, jäme
e. toores inimene,
grod|a —an,—or 1. zool. konn. 2. fig., fam. lollus,
rumalus, —djur zool. kahepaiksed, amflibid,
konlased. —hopp fig. ebaõnnestunud hüpe.
—man tuuker, —rom konnakudu, —sim sport
konnaujumine. —spott käosülg. —yngel
kulles. —ägg konnakudu,
grodd — en,—ar bot. idu. —blad iduleht. —cell
idurakk —knopp idupung.
grogg —en,—ar grokk. —a1 intr., fam. viskit v.
konjakit soodaga (seltersiga) jooma. —y
muutm. pred. adj., sport ingl. k. (omtöcknad)
grogi, uimaseks löödud, uimane,
groll [—å—] —et vihavimm, salaviha, hysa g. mot
ngn kellegi vastu viha kandma,
grop —en,—ar auk; lohk; (i kinderna) lohuke,
den som gräver en g. åt andra, faller själv
däri kes teisele auku kaevab, see ise sisse
langeb. —ig adj. auklik, lohklik; konarlik,
vägen är g. tee on konarlik. —ighet —en
auk-likkus; konarlikkus.
gross [—å—] —et,= gross, 12 tosinat, i g. hulgi,
angroo, —handel hulgikaubandus,
—handlare, —ist [—i—] —en,—er suurkaupmees,
hulgikaupmees. —ör [—or] —en,—er vt. eelm.
grossess [—é—] —en,—er rasedus, raskejalgsus,
vara i g. rase olema; fam. õnnistatud
seisukorras olema,
grotesk 1. adj. veider, kentsakas, groteskne. 2.
—en,—er a. kunst liialduslik,
koomilis-fantastiline kunstiteos, b. trük. grotesk(kiri).
grott|a [—å—] —an,—or koobas, grott, —björn
zool. koopakaru, —målning koopamaal.
—människa koopainimene.
grottekvarn [—å—] müt.,fig. töönduslik
eksplua-tatsioon.
grov adj. 1. jäme, paks; tugev, nüri, g-t virke
jäme puit, g. skog jäme mets, g. kaliber suur
kaliiber, g-t tyg jäme riie. 2. (storväxt)
kogukas, kehakas, en stor och g. karl suur ja
kogukas mees. 3. (storkornig) sõre, jäme, g-t
mjöl sõre v. jäme jahu. 4. (arbete) jäme,
rohmakas, must. 5. (röst) jäme, madal, tala med
g. röst jämeda häälega rääkima. 6. (ansenlig)
ränk, suur, förtjäna g-a pengar ränka raha
teenima, begära för g-t liiga palju nõudma. 7.
(svår, allvarlig) ett g-t fel jäme viga, g-a brott
rasked kuriteod. 8. (ohyfsad) jäme, toores,
jõhker, häbematu, en g. lögn häbematu vale,
g. i munnen ropu suuga. 9. (sjögång) g. sjö
mässav meri. —arbetad adj. part. jämedalt
töödeldud, —arbetare mustatööline, —arbete
musttöö; esialgne e. viimistlemata töö.
—bearbeta1 tr. esialgselt töötlema, —bröd
must leib. —fil jäme viil. —göra, —göromål
musttöö. —hugga4 tr. suurest laastust lööma,
esialgselt töötlema, valmis rohmima, kokku
klõpsima, —huggare jõhkard, mühakas,
mõlkus, mats. —huggen adj. part. jäme,
rohmakas, mühaklik. —hyvla1 tr. esialgselt
höövel-dama; fig. suurest laastust lööma. —kalibrig
adj. suurekaliibriline. —kam hõrekamm.
—kornig adj. jämedateraline, sõmerjas, sõre;
fig. jäme, mühaklik, matslik, —kross tehn.
purusti, purustamismasin. —lek —en,—ar
jämedus, paksus, —leksklass mets.
boniteedi-klass. —lemmad adj. part. tüsedaliikmeline,
134
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
