Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - grundton ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
grundton/gråsiska
algtekst, originaal, —ton muus. põhitoon,
põhiheli. —vai —en,—ar alus, põhi; aluspõhi,
alusmüür, baas, vundament, på g. av dessa
beräkningar nende arvestuste alusel,
vetandets g-ar teadmise põhialused, —vatten
põhjavesi. —villkor põhitingimus, —väsen
põhiolemus. —åskådning põhivaade, —ämne
keem. põhiaine, algaine, algollus.
grunda v. grunna1 intr., fam. järele mõtlema,
mõttes arutlema, mõtisklema, g. på ngt
midagi mõttes arutlema, millegi üle järele
mõtlema, g. ut välja mõtlema.
grundera1 tr. kruntima, alusvärviga katma.
grunkor pl., fam. kolu.
grupp —en,—er rühm grupp, —era1 tr. ja refl.
rühmitama, grupeerima; rühmituma,
grupee-ruma. —ering —en,—ar grupeering, rühmitis,
—resa grupireis, —vis adv. grupikaupa,
rühmiti, —väljare masinvalija
automaattele-fonikeskjaamas.
grus —et 1. kruus, sõmer, rähk. 2. fig. rusud,
varemed, i g. och spillror pihuks ja põrmuks.
3. med. (põie—, neeru—) liiv e. terad —a1 tr. 1.
kruusaga katma, kruusatama. 2. fig.
purustama, hävitama, varemeiks muutma, g-de
förhoppningar purustatud lootused, —bana
kruusarada, kruusatee, —belägga2 irr., tr.
kruusatama. —blandad adj. part. kruusaga
segatud, kruusane. —hög kruusahunnik. —ig
adj. kruusane. —jord kruusamaa. —ning
—en,—ar kruusatamine, kruusaga katmine,
—tag, —täkt kruusaauk. —ås leede,
liivasel-jandik.
^ruv|a—an,—or 1. kaevandus, mäekavandus. 2.
dial tuhaauk. —arbetare kaevandustööline,
mäekaevur. —brytning, —drift
kaevandamine, kaevanduse eskpluateerimine. —fogde
kaevanduse ülevaataja, —falt kaevandusväli.
—gas kaevandusgaas. —hund erik.
kaevandus vagonett. —industri vt. —drift, —lag
mäe-tööseadus. —lampa kaevurilamp. —props
kaevandustoestik. —ras kaevanduse
sisse-langemine. —samhälle kaevandusasula.
—stötta kaevandustugipuu. —vetenskap
mäe-teadus. —öppning šaht, maapinnale avanev
kaeveõõnsus.
2gruv|a! refl., dial. hirmu tundma, kartma,
muret tundma, muretsema; hädaldama, jag
g-ar mig för ngt mul on hirm millegi ees,
kardan midagi, —lig adj. hirmus, kole, kohutav,
õudne, en g. olycka hirmus e. kohutav
õnnetus. —lighet ~en,~er hirmsus, koledus,
õudus, jubedus, —sam adj., fam. hirmus, kole;
arg, kartlik, rahutu.
Vy —(e)t 1. loomus, meelelaad, omapära, det är
gott g. i honom ta omab häid andeid
(võimeid, eeldusi). 2. geol. tekstuur, toim, struk-
tuur.
2gry3 koitma, valgenema, dagen g-r koidab,
—ende adj. part. tärkav, algav, —ning
—en,—ar koit, agu, koidik. —ningsdager,
—ningsljus aovalgus, koiduvalge. —ningstid
koiduaeg.
grym adj. julm, halastamatu; piinarikas; fam.
hirmus, kole, jube; dial. inetu, vastik, ett g-t
öde halastamatu saatus; lida g-ma kval
hirmsaid piinu kannatama, g-t fui kole inetu, g.
som en apa vastik nagu ahv. —het —en,—er
julmus, halastamatus.
grymt —et röhkimine. —a1 intr. ja tr. röhkima;
fig. mõmisema. —ning —en,—ar röhkimine,
röhin; mõmisemine, mõmin, —oxe zool.
röhkveis, jakk.
gryn —et,= v. —er (helgryn) kruup; koll.
kruubid; (grovmalna) tangud; (finare)
peentan-gud; manna; (korn) tera, sõmer. —a11. tr.
sõ-merdama, granuleerima. II. refl.
sõmerdu-ma. —gröt tangupuder; kruubipuder. —ig
adj. sõmeraline, teraline, sõmerjas. —korv
tanguvorst, —kvarn tanguveski, kruubiveski.
—välling tangusupp; kruubisupp, sälja sin
förstfödslorätt för en g. oma esisünniõigust
läätseleeme eest ära müüma.
grynn|a —an,—or rahu, veealune kari.
gryt —et,= 1. kivihunnik. 2. koobas, urgas, pesa.
—hund taksikoer. —ig adj. kivine.
gryt|a —an,—or pada,(keedu)pott, små g-or har
också öron väikestel lastel on terased
kõrvad, laste kuuldes ei maksa kõike rääkida,
—fot pajaraud. —krok katlakonks,
paja-konks. —lapp pajalapp. —lock pajakaas.
—stek pajaküpsis, pajapraad, haudeküpsis,
moorpraad.
grå adj. hall; fig. pahane, tusane, skaffa ngn
g-a hår fig. kellegi juukseid halliks ajama, få
avsked på g-tt papper sunnitud olema ametist
lahkuma, vara g. på ngn kellegi peale pahane
olema, den g. forntiden hämar muinasaeg,
den g. v. g-en vanakurat. —aktig adj.
hallivõitu, hallikas, hahkjas, —ben (varg) kriimsilm,
võsavillem, —blek adj. kahvatuhall. —blå adj.
hallikas-sinine. —bo bot. harilik puju.
—broder hallvend, frantsiskaan, frantsisklane.
—daskig adj. porihall. — fibbla bot. karvane
hunditubakas, —hårig adj. hallipäine,
halli-juukseline, hallide juustega, —hårsman
hallpea, kulupea, —kall adj. märg ja külm,
rõs-kekülm, niiskekülm, —lie —n, gråliar hall,
hiiru. —na1 intr. halliks minema, han har g-t
mycket ta on õige tublisti halliks läinud, g-d i
tjänsten teenistuses halliks läinud, —papper
hall pakkimispaber. —randig adj.
hallitriibu-line, hallivöödiline, halliviiruline. —sej, —sida
zool. süsikas. —siska zool. harilik urvalind.
136
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
