Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - gråskimmel ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
gråskimmel/gräva
—skimmel v. —skymmel kimmelhall hobune.
—skäckig adj. hallikirju, hallilaiguline,
—skägg hallhabe. —skäggig adj. halli
habemega. —sparv zool. koduvarblane.
—spräcklig adj. hallitähniline, hallitäpiline. —sprängd
adj. part. hallikas, halliga segatud,
gråsprängt hår halliga segatud juuksed, —sten
põllukivi, simma som en g. ujuma nagu kivi.
—sugga zool. keldrikakand. —säl zool.
hallhüljes, —trut zool hõbekajakas, —verk
oravanahk. —vädersstämning raske
meeleolu. —ögd adj. part. hallisilmaline.
gråna1 intr., vt. grå ali.
gråt —en nutt (—tu), itk; silmavesi, ha g-en i
halsen nutt kurgus olema, nutma puhkemas
olema, brista i g. nutma puhkema, —a4 intr. ja
tr. nutma, pisaraid valama, g. av glädje
rõõmu pärast nutma, g. ut välja nutma, g. över
ngt millegi pärast nutma, midagi taga nutma,
—anfall, —attack nutuhoog. —ersk|a
—an,—or nutunaine. —färdig adj. nutma
puhkemas. —mild adj. nutukas, nutlik. —mildhet
nutlikkus, nutukus. —ögd adj. part. nutuste
e. nutetud silmadega, hon såg g. ut tal olid
nutetud silmad.
^rädd|a1 tr. küpsetama, g-a igenom läbi
küpsetama, —panna praepann,
küpsetus-pann. —plåt küpsetusplaat. —ugn
küpsetusahi.
2grädd|a —an koorekiht. —e ~n (piima)koor,
vispad g. vahukoor, —bakelse koorekook.
—färgad adj. part. kreemikas, —glass koorejäätis.
—halt kooresisaldus. —kaka koorekook.
—kanna koorekann, —munk täiteta (berliini)
pannkook, —mätare kooremõõtja. —ost
koo-rejuust. —sked koorelusikas. —skål
koore-kauss, koorenapp. —snipa, —snäcka vt.
—kanna, —sätta2 irr., tr., erik. piima
koorimiseks seista laskma, —tårta kooretort. —visp
1. —en koorevispel. 2. —et dial. vahukoor.
gräl — et,= tüli, tülitsemine, riid, riidlemine,
jagelemine; tõrelemine, taplemine, pragmine,
söka g. med ngn kellegagi tüli norima e. riidu
otsima, de råkade i g. (med varandra) nad
läksid riidu (teineteisega e. omavahel). —a1
intr. tülitsema, riidlema, jagelema; tõrelema,
pragama, taplema, g. på ngn kedagi läbi
pragama. —aktig adj. tülitseja,
tülitsemishi-muline, riiakas, tülinorija. — makar |e —(e)n,=
tülitseja, riidleja, tülinorija; fam. riiukaru,
riiukukk, tapukikas. —sjuk adj.
tülitsemishi-muline, riiakas, —sjuka tülitsemishimu,
riia-kus.
gräll adj. kirev, räige.
gräm|a2 I. tr. meelehärmi e. tuska tegema,
kurvastama, tusastama. II. refl. meelehärmi e.
tuska tundma, nukrutsema, kurvatsema, g-a
sig över ngt millegi pärast kurvastust
tundma. —else ~n,~r meelehärm, tusk,
meelepaha, nukrus, kurvastus, förtäras av g. murest
otsa jääma,
grän —et,= vt. *gran.
gränd —en,—er kõrvaltänav, väike, kitsas tänav,
gräns —en,—er piir, raja, sätta en g.för ngt
millelegi piiri panema, överskrida g-erna för sin
makt oma võimupiiridest üle astuma, allting
har en g. igal asjal on oma piir, mis liig, see
liig, ej känna några g-er ei mõõtu ega piiri
tundma, på, vid g-en piiril, på andra sidan
g-en teisel pool piiri, utan g-er piiritu,
piiramatu, lõpmatu, mõõtmatu, över alla g-er üle
igasuguse määra, ülemäära, liialt, liiga. —a1
intr., g. till, intill ngt millegagi piirnema,
millegi piiril e. naabruses olema; fig. millelegi
lähenema, det g-r till det otroliga se on juba
peaaegu uskumatu, —bana piiriraudtee.
—bevakning piirivalve, —bildande adj. part.
piiri moodustav. —bo piirielanik. —fästning
piirikindlus, rajakindlus. —kränkning
piiririkkumine. —land piirimaa, piiriäärne maa.
—linje piirijoon, —lös adj. piiritu, ääretu,
otsatu, lõpmatu, —märke piirimärk, rajamärk.
—nytta maj. piirkasu.—område piiriala,
piiri-rajoon. —punkt piiripunkt —påle piiritulp.
—reglering piirikorraldus. —skillnad piiristus,
piiririba, —station piirijaam, —sten piirikivi,
—tvist piiritüli, —värde mat. piirväärtus,
gränsla, gränsle vt. grensla, grensle.
gräs —et,= rohi; põll. hein; bot. kõrrelised,
medan g-et växer, dör kon kuni rohi kasvab,
sureb lehm, han har pengar som g. tal ön
raha kui raba, bita i g-et kõrvad pea alla
panema, mätta alla minema, —a1 intr.
rikoše-teerima, kõrvale põrkama, —and zool.
sinikael part, metspart. —bevuxen, —beväxt adj.
part. rohtunud, murune. —ensilage rohusilo.
—frö rohuseeme. —grön adj. rohuroheline,
orasroheline. —hopp|a —an,—or rohutirts,
heinaritsikas. —klippare, —klippningsmaskin
muruniitja. —lupen adj. part. rohtukasvanud,
—lök bot. murulauk, —mark rohumaa,
—matta muru. —månad van. jürikuu,
—nejlika bot. merikann, —plan muru, rohuplats.
—slag rohuliik. —slåtter heinaniitmine, —strå
rohukõrs. —torva murumätas, rohumätas.
—vall põll. heinapõld; rohumaa, —växt 1.
bot. kõrreline. 2. rohukasv, heinakasv,
—änka, —änkling juhulesk. —ätare rohusööja,
gräslig adj. kohutav, kole, jube, õudne, hirmus,
—het —en,—er koledus, jubedus, õudus;
(ogärning) hirmutöö, jõledus, jõle e. metsik
tegu, metsikus, nurjatus,
grätten adj. valiv ning nõudlik, nirp, pirtsakas.
gräv|a2 I. tr. kaevama. II. intr., fig. (rota) tuhni-
137
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
