- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
147

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - habituell ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

habituell/halmtak

habituell [—é—] adj. harjumuslik, tavaline,
sissejuurdunud.

häbitus muutm. välimus; käitumine, üldmulje.
!hack muutm., h. i häl (kellegi) kannul.
2hack —et,= 1. täke, tärge; sälk, sämp. 2.
peeneks raiutud hagu. 3. koputamine, kerge
raiumine. 4. kokutamine. 5. irisemine.
]hack|a —an,—or kirgas, kõblas, kabli, rühvel;
mäng. silmaleht, madal kaart; fam. väike
rahasumma, veering, han går inte avför h-or
ta on tubli v. silmapaistev mees.
^ack|a1 tr. ja intr. 1. hakkima. 2. nokkima,
raiuma. 3. lõgistama, logisema, klõbistama,
klõbisema. 4. kokutama. 5. irisema,
virisema, h-a ut ögonen på ngn kellelgi silmad
peast välja nokkima, h-a tänder(na)
hambaid lõgistama, h-at kött hakkliha, h-a
sönder katki e. tükkideks raiuma, h-a på ngn
kellegi kallal näägutama e. irisema. —bräde
1. hakklaud. 2. muus. teat. vanaaegne
keelpill. —hosta kuiv köha. —ig adj. täkkeline;
kokutav, katkeline, katkendlik, —kniv
hakk-nuga. —korv lihavorst. —kyckling isik, keda
kõik torgivad, valulaps. —mat 1.
hakkliha-toit; raguu. 2. fam. segu. —ning ~en,~ar
hakkimine, kõplamine; nokkimine;
kokutamine. —spett zool. rähn.
hackelse —n heksel (pl. hekslid). —maskin
heksli-masin.

haff —et,= geogr. haff, kitsa suudmega laht

maasääre ja maismaa vahel.
haffa1 tr., fam. kinni võtma, tabama,
hafs —et vusserdus. —|a 1. —an,—or fam.
korratu, lohakas naine. 2.1 intr. vusserdama,
hooletult e. ülepeakaela tegema. —ig adj.
hooletu, pealiskaudne,
hag|e —en,—ar koppel, karjamaa; heinamaa,
salu, hiis, Balders h-e müt. Balderi hiis e.
salu, hoppa h-e kekskasti mängima, —torn
bot. viirpuu,
hag|el —let,= 1. rahe. 2. haavlid. ~by rahesadu,
rahehoog. ~bössa haavlipüss. ~korn 1.
rahetera. 2. haavlitera. ~skada
rahekahju(s-tus). ~skur rahesadu. ~storm rahetorm,
—raju. ~svärm haavlilaeng.
hagia1 intr. rahet sadama, det h-r frågor
küsimusi sajab nagu rahet.
Jhaj —en,—ar 1. zool. hai. 2. fig., halv.
hangeldaja.

2haj —en van. v. soom. spaleer; vrd. häck.
3haj muutm. adj., fam. kohkunud, ehmunud;

kartlik, rahutu. —a1 till intr. kohkuma,
hajk —en,—ar (skautide) rännak, matk. —a1 intr.

rändama, matkama.
hak —et,= täke, tärge, sälk.
^lak|a —an,—or lõug. —lapp pudilapp, ilalapp.
—påse lõualott. —skägg lõuahabe.

^ak|a1 I. tr. haakima. II. refl., intr., fig. kinni
jääma, sassi minema; röhut. abis.: h-a av
lahti haakima, h-a sig fast külge haakuma,
ennast külge haakima, ennast kinnitama, h-a
loss lahti haakima, h-a upp sig på ngt millegi
külgejääma, h-a upp lahti haakima;
haakidega kinnitama. —|e —en,—ar 1. konks, haak. 2.
fig. konks, riugas, för tusan h-arl pagana
päralt!. —ebössa aj., soj. haakpüss. —kors
haakrist.

hal adj. libe, locka ngn ut på h. is kedagi sisse
vedama, h. som en ål libe nagu luts, en h. tunga
libe keel, sätta ngn på det h-a kedagi pigisse,
plindrisse ajama, —is, nu har han råkat ut på
h. fig. nüüd on ta libedale jääle sattunud,
—ka 1. —n libedus, libisevus. 2.1 intr.
libisema, h. av maha libisema, h. förbi fig. vaikides
mööda minema (millestki), vältima (midagi),
h. omkull pikali libisema. —kig adj. libe.
—tungad adj. part. libekeelne.
hal|a1 tr. ja intr. 1. mer. haalama, vedama. 2. fig.
venitama, h-a sig ner ennast alla laskma, alla
laskuma, h-a ut på tidén viivitama, —ning
~en,~ar haalamine, vedamine,
halali [—i] —(e)t,—n jahihüüd, fanfaar, signaal

jahi lõpetamiseks.
1hall — en,—ar dial. 1. järsak; kivirahn. 2. kai.
võrgukivi.

2hall — en,—ar koda, saal, hall; turuhoone;
masi-nasaal (vabrikus), —byggnad turuhoone,
—forman masinaruumi ülevaataja, —kyrka
kunstiaj. kodakirik. —rätt aj., jur.
proovikoda. —stämpel 1. aj., jur. proovitempel. 2. fig.
pitser, tundemärk, —stämpla1 tr., fig.
pitser-dama, pitseerima.
Halland maakond Edela-Rootsis.
hallick — en,—ar prostituudi kulul elav mees,

sutenöör,
halling —en,—ar teat. rahvatants,
hallon [—ån] —et,= vaarikas, vaarmari, vabarn.
—buske vaarikapõõsas. —kräm
vaarikakee-dis. —saft vaarikamahl. —änger, —bagge
zool. vaarikamardikas.
hallucination — en,—er hallutsinatsioon,
viirastus.

hallå [—å] 1. interj. hallo. 2. —(e)t fam. lärm,
mürgel. —|a 1. — an,—or fam. naisteadustaja
(raadios). 2}intr. hallootama. —kvinna
naisteadustaja (raadios), —man meesteadustaja
(raadios),
halländsk adj. hallandi.
hallänning —en,—ar hallandlane.
halm —en õlg (ole), —dös dial. õlekuhi. —färgad
adj. part. õlevärviline. —gul adj. õlgkollane,
—hatt õlgkübar. —hylsa õlekest. —madrass
õlekott (—■ti), õlgmadrats. —papper õlgpaber.
—platta ehit. õlgplaat. —tak õlgkatus.

147

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0179.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free