- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
150

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - handelsväg ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

handelsväg/harpunlina

—väg kaubatee; kaupmehekutse, han har
gått h-en ta on ärimeheks e. kaupmeheks
hakanud.

handikapp v. handicap —et,= sport edeanne,
händikäp, fig. raskus, takistus, koormatus,
raskendav asjaolu,
handsk|e —en,—ar (nahast) sõrmkinnas e.
sõrmik, passa som hand i h-e sobima nagu
kinnas kätte, täpselt sobima, ta upp h-en
väljakutset vastu võtma. —makar|e —(e)n,=
kin-dategija. —nummer kindanumber. —skinn
kindanahk.
!hane vt. han ali.

2han|e —en,—ar 1. van. kukk, kikas, den röda
h-en punane kukk, tulekahju. 2. püssikukk,
spänna h-en kukke vinna tõmbama e.
vin-nastama. —egäll van. kukelaul,
kikkakiremi-ne. —fot mer. vaier v. tross laadungi
kinnitamiseks. —rej ~en,~ar v. ~er petetud
abielumees, ’sarvekandja’.
hang —et,= sport mäekallak, mäenõlvak (sobiv

purilennuki startimiseks),
hangar [—år] —en,—er angaar, lennukikuur.

—fartyg lennukite emalaev.
hangar|e —(e)n,= mer. tross raskuste tõstmiseks.
hangla1 intr. ja refl., fam. kiduma, haiglane
olema, h. sig fram vireldes elama, vaevaliselt
edasi jõudma,
^ank —en,—ar 1. vits (aiateivaste
kooshoidmiseks). 2. fam., dial. tripp, aas. 3. piir, inom
stadens h. och stör linna piirides.
2hank 1. —et fam., det har gått på h. see on
vaevu läbi läinud. 2. —en,—ar harva vilets
inimene; vrd. trashank.
hank|a1 I. tr., fam. kinni võtma, kinni nabima,
han blev h-ad av polisen politsei võttis ta
kinni, h-a upp üles vinnarna e. tõmbama (rev,
lina). II. intr. haiglane olema, kiduma. III.
refl., h-a sig fram vireldes elama. —ig adj.
haiglane, põdur, kidur,
hans|a —an aj. liit kaubanduslikuks otstarbeks,
hansa. —estad hansalinn. —eat ~en,~er
han-salane, hanseaat.
hant|el —eln,—lar sport käsik, hantel, —era11. tr.
käitlema, käsitsema; tarvitama, förstå att h.
ngt midagi käidelda oskama. II. refl., låta h.
sig hur som helst laskma ennast kohelda
ükskõik kuidas. —ering ~en,~ar 1.
käsitsemine, käitlemine. 2. tegevus. —erlig adj.
mugav käsitseda; järeleandlik, —langa1 intr.
abistama, käsualuseks olema, —langare
abiline, käsilane, —verk käsitöö; kutse. —verkar |e
—(e)n,= käsitööline,
hantvérks|förening käsitööliste ühing, —gesäll
(käsitöö)sell. —klass käsitööliste seisus,
—lära käsitöökool. —lärling käsitööõpilane.
—mässa käsitöönäitus. — mässig adj. käsi-

töö—. —mästare käsitöömeister, —produkt
käsitöötoode. —skrå aj. käsitööliste tsunft,
käsitööliste kutseühing,
happ, hipp som h. ükskõik, mis tahes,
har vt. hektar.

harang [—år|] —en,—er sõnavool, pikk ja igav
kõne. —era1 tr. (kellegi auks) kõnet pidama,
hardangersöm erik. hardangertikand.
har|e —en,—ar jänes; argpüks. —aktig adj. arg,
kartlik, jäneslik. —drev jänesejaht. —hagel
jänesehaavlid. — hjärtad adj. part. arg,
kartlik, jäneslik. — krank —en,—ar kihulane; fig.
argpüks, —kål bot. linnukapsas. —läpp
jäne-semokk. —palt jänes, haavikuemand,
—skramla jänesekärr. —skår jänesemokk.
—syra bot. jänesekapsas, —tass jänesejalg,
stryka med h-en heaks teha püüdma; fig.
pajukass, pajuurb. — traj jänesejälg. —värjan,
ta till h. plehku pistma, sääred tegema,
haricots verts [arrikåvar] pl türgioad.
hark|a dial. I.1 tr. ja intr. rehitsema, (rehaga)
riisuma. 2. —an,—or reha. —la1 intr. v. refl. kõri
puhtaks köhima, rögastama.
harlekin — en,—er teatr. arlekiin, koomilise osa

etendaja; naljahammas, veiderdaja,
harm —en tusk, meelepaha; viha. —a1 tr.
pahandama, vihastama; tuska tegema, det h-r mig
see teeb mulle pahameelt. —as1 dep.
meelepaha e. tuska tundma, pahanduma, h. över ngt
millegi üle pahanduma. —full adj. pahane,
tusane; pahandav, pahandust tekitav, —lig adj.
pahandav, paha. —lös adj. (ilm)süütu, ohutu,
kahjutu; lihtsameelne. — löshet süütus,
ohutus; lihtsameelsus, —sen adj. pahane,
harmoni [—i] —(e)n,—er kooskõla, harmoonia.
—era1 intr. kokku kõlama, ühte sobima,
üksmeelel olema, harmoneeruma. —k|a
—an,—or lõõtspill, harmoonika. —lära muus.
harmooniaõpetus. —sera1 tr. meloodiale
saadet kujundama, harmoniseerima. —sk adj.
harmooniline. — |um —et,—er harmoonium,
orelitaoline muusikariist,
harnesk —et,= soomusrüü, raudrüü; rinna
soo-muskate, råka i h. vihastuma, ägestuma,
sätta (bringa) i h. vihastama, ägestama.
’harp|a —an,—or muus. harf, spela (på) h-a harfi
mängima, —ist [—i—] ~en,~er harfist,
harfimängija. —oklang harfitoon, harfiheli. —olek
harfimäng. — olekare, —spelare harfimängija.
2harp|a 1. —an,—or a. põll. sari,
viljapuhastus-masin. b .fam. tulehark. 21 tr. läbi sarjama,
läbi sõela laskma,
harpun [—ün] —en,—er harpuun. —era1 tr.
har-puneerima, harpuuniga püüdma. —erare
[—ér—] —n,= harpuneerija, harpuuniviskaja.
—ering —en,—ar harpuneerimine,
harpuuni-viskamine. —kanon harpuunikahur. —lina

150

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0182.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free