Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - havsanemon ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
havsanemon/helskinnad
havs|anemon zool merianemoon. —arm
mere-sopp, merekäär. —bad meresuplus;
mere-kuurort. —band piirjoon skääride ja
ulgume-re vahel, —bris meretuul, —forskning
okeanograafia, teadus ookeanidest ja meredest,
—grön adj. mereroheline. —gud merejumal,
—jungfru müt. merineitsi, —katt zool
meri-hunt. —klimat merekliima, —mus zool
meri-kass. —nymf müt. merenümf, merineitsi,
—nål zool madunöel. —skum merevaht,
—ström merehoovus. —trut zool
merikajakas. —tång adru. —utter zool merisaarmas.
—ål zool meriangerjas. —örn zool
merikotkas.
heat [hit] —et,= sport üksikvöistlus;
valikvöist-lus.
hebré —(e)n,—er heebrealane. —erbrevet piibl.
Heebrea rahva raamat (tundmatu autori kiri
heebrea rahvale), —isk adj. heebrea. —iska
—n heebrea keel.
hed — en,—ar nõmm. —land nõmmemaastik.
hed|en adj., van. paganlik. ~dom ~en paganus,
paganusaeg. ~hös muutm., van. paganusaeg.
—natid vt. eelm. —ning ~en,~ar pagan,
—nisk adj. paganlik,
heder —n 1. hea nimi, hea kuulsus; kuulsus, au,
lugupidamine. 2. autunne, ausus, med h.
genomgå examen auga eksamit läbi tegema, ta
h. och ära av ngn luu ja lihani kritiseerima,
åter komma till h-s lugupidamist tagasi
võitma, (kellegi, millegi) au jälle jalule seadma,
på h. oeh samvete südametunnistuse järgi,
göra h. åt anrättningarna roale au tegema,
h. oeh tack! au ja kiitus!, —lig adj. aus.
—lighet —en ausus, —sam adj. austav, —värd adj.
aus, austusväärne, auväärne,
heders |begrepp aumõiste. —betygelse auavaldus,
austus, —bevisning vt. eelm. —borgare
aukodanik. —bro(de)r kulla veli, armas sõber,
—dag aupäev; aastapäev, —diplom
audip-lom. —doktor audoktor, —gubbe auväärne
vanamees, —gumma auväärne vanaeit,
—gäst aukülaline. — knyfFel nalj. aus inimene,
töre mees e. semu. —känsla autunne,
—ledamot auliige, —legionen auleegion. —man
aumees. —omnämnande kiituseavaldus. —ord
ausõna, —pascha vt. —knyffel. —plats
aukoht. —post auamet. —pris auhind, preemia;
autasu, —sak auasi, —vakt auvaht.
hedra1 tr. austama; lugu pidama, h. sig kiitust
ära teenima. —nde adj. part. austav,
hefnerljus füüs. valgusühik
hegemoni [—1] —(e)n hegemoonia, juhtimine,
ülevõim.
hej inter j. hei! hõi! hõissa! tervist! , ropa inte h.
förrän du är över bäcken ära hõiska enne
õhtut e. enneaegu, —a 1. inter j. juurde!, h-klack
"juurde"—hüüdjad. 21 intr., sport "juurde"
karjuma; fam. tervitama "hei"—ütlemisega.
3.1 tr., tehn. rammima, tampima. —ande fam.
1. adj. part. võimas, hiiglaslik. 2. —t,—n
"hei"-hüüdmine. —ar|e —(e)n,= 1.
"juurde"-hüüdja. 2. tehn. ramm, tamp. 3. fam. vahva
poiss, —dundrande adj. part. suurepärane,
hiilgav, töre. —ig adj., fam. südi, vahva;
naljakas, —san vt. hej.
hejd muutm., utan h. pidurdamata, ingen h.
mõõdukuseta. —a1 tr. pidurdama, peatama,
takistama, ohjeldama, maha suruma;
vaigistama; h. sig refl. peatuma; ennast ohjeldama,
—lös adj. ohjeldamatu, tagasihoidmatu, h.
gråt pidurdamatu nutt.
hejduk —en,—ar haidukk;/fe. käsilane, tööriist,
hekatomb l—k—] —en,—er aj. hekatomb, suur
loomohver Vana-Kreekas;y?g. suur hulk,
h-er av stupade suur hulk langenuid,
hektar [—år] —et, v. —en hektar (lüh. ha v. har),
hektisk adj., en h. rodnad haiglane puna(stus);
fig., h. brådska tuline rutt.
hekto —1,= hektogramm (100 grammi).
—gram vt. eelm. —liter hektoliiter.
^el adj. terve, kogu; täis—, üld—, h-t och hållet
täiesti, vem står för det h-a? kes on eesotsas,
i det stora h-a peajoontes, på det h-a taget
üldiselt, han går h-t upp i arbetet ta
pühendub täiesti tööle, h-t om! ümberpöörd!, jag
blev h-t rädd olin päris kohkunud, ngt h-t
annat hoopis midagi muud, h-t nyligen alles
hiljuti. —afton kogu õhtu. —ark terve poogen,
—automatisk adj. täisautomaatne. —bro(de)r
lihane vend, täisvend. —bräddad adj. part.,
bot. terveservaline. —brägda muutm. adj.,
van. terve. —brägdagörare tervekstegija.
—driven adj. part. ühest tükist tehtud,
—fabrikat valmistoode. —fet adj. 1. h. ost
täispii-mast valmistatud juust. 2. trük. paks. —figur
kogupilt, täispilt. —fransk adj., h-t band
täis-nahkköide. —gjuten adj. part. 1. ühes tükis
valatud. 2. harmooniline, täiuslik, —gryn pl.
peenendamata tangud, kruubid, —het —en
terviklus, tervik, betraktad som en h.
tervikuna vaadatud, i sin h. tervikuna; täielikult,
—hetsomdöme kokkuvõtlik hinnang,
üldhinnang. —hetsverkan kogurtiulje. —hjärtad adj.
part. täielik, kogu südamega andunud
(millelegi), innukas, jagamatu, —inackordering
pansion, korter ühes söögiga, —linne
täislina-ne. —ljus 1. —et täisvalgus. 2. adj. täiesti hele.
—nykterist täiskarsklane, —ömvändning
täispööre. —pension vt. —inackordering,
—pressad adj. part., tehn. ühes tükis pressitud,
—sak post pealetrükitud margiga ümbrik v.
kaart, —sida terve lehekülg, —siden täissiid.
—skinnad adj. part., komma h.från ngt terve
152
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
