Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - hjälpare ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
hjälpare/hoja
tustöö. —are —n,= abistaja, abiandja,
abiline. —behövande adj. part. abivajav;
puu-dustkannatav; vaene, kehv. —byrå
abista-misbüroo. —fartyg abilaev. —fond
abistamisfond. —fru passija. —gallring põll., mets.
harvendamine. —klass õppeosakond arenemises
mahajäänutele (algkoolis), —källa abiallikas.
—lig adj. rahuldav, —lös adj. abitu. —löshet
—en abitus, abitu olek. —medel abinõu,
—präst abiõpetaja. —red|a —an,—or 1.
abiline, abistaja. 2. käsiraamat, —sam adj.
abivalmis. —samhet —en teenistusvalmidus,
—sändning abistussaadetis. —sökande adj.
part. abiotsiv. — trupp(er) abivägi, —verb
abi-pöördsõna, abiverb, —vetenskap abiteadus,
—villig adj. abivalmis.
hjält|e — en,—ar kangelane, sangar, vägilane,
dagens h-e päevakangelane; paleus, ideaal.
~bragd, ~dat(er) kangelastegu,
^diktkange-lasluuletus. ~diktning lit. kangelasluule.
~dåd vt. —bragd. ~död kangelassurm. ~lik
adj. kangelaslik, sangarlik. ~mod
kangelaslikkus, sangarlikkus, heroism. ~saga
kangelaslugu. ~sång kangelaslaul.
hjältinn|a —an,—or naiskangelane, kangelanna.
hjärn|a —an,—or (pea)aju; fig. mõistus,
intelligentsus. —balk anat. ajusild. —bark anat.
ajukoor, —bihang anat. ajuripats, —blödning
ajuverevalum; ajurabandus, —broek v.
—bråck ajusong. —feber (pea)ajupoletik.
—hinna anat. ajukelme. —hinneinflammation
ajukelmepõletik, peaajupõletik. —skakning
ajuvapustus. —skål anat. ajukolju. —slag
(pea)ajurabandus. —stam anat. ajutüvi.
—spöke viirastus, —svulst, —tumör
(peaajukasvaja. —uppmjukning (pea)ajupehmumus.
—vindel anat. ajukäär, —ödem ajuödeem,
ajuturse.
hj ärt I a —at,—an süda, med h-at i halsgropen
süda saapasääres, h-at på rätta stället süda
õigel kohal, hea ja õiglane süda, vara lätt om
h-at südant kerge tundma, süda rahul olema,
ett h-a och en själ üks süda ja üks hing, det
skär i h-at see torkab südamesse, det ligger
mig om h-at see on mul väga südamel, en
sten föll från h-at kivi veeres mul südamelt,
varav h-at är fullt, därav talar munnen, mis
südames, see suus, det kommer från h-at see
tuleb südamest, det krossar mitt h-a see
lõhestab mul südame, utgjuta sitt h-a för ngn
oma südant kellelegi välja puistama, vad har
du på h-at? mis su südant vaevab?, av h-ans
grund südame põhjast, av h-ans lust kõigest
südamest, niipalju kui süda soovib, h-ans fui
hirmus inetu, kära h-an(d)es oh sa jumal!,
h-anskär subst, ja adj. armsaim, kalleim,
—arbete südametegevus, —attack südame-
atakk, südamerabandus. —blad bot. iduleht.
—fel südamerike. — (e)blod südameveri.
—for-mig adj. südamekujuline, südajas.
—förlamning südamehalvatus. —förstoring
südame-laienemine. —gripande adj. part.
südantliigutav. —hinna anat. südamekelme. —grop anat.
südamekoda. —innerlig adj. südamlik, —klaff
anat. südameklapp. —klappning
südamekloppimine. —lig adj. südamlik,
puhtsüdamlik, siiras. — lighet ~en,~er südamlikkus,
—lös adj. südametu, kalk; armutu,
halastamatu. —löshet ~en südametus, —muskel
anat. südamelihas. —nupen adj. part.
tundlik, tundeline, —skakande adj. part.
vapustav. —skärande adj. part. südantlõhestav,
—slag 1. südamelöök. 2. südamerabandus. 3.
rinna sisikond (tapetud loomal), —slitande
adj. part., vt. —skärande. —still|a —an,—or
bot. veiste südamerohi. —stillande adj. part.,
med. südant rahustav,
—styrkande,—stärkande adj. part. südantkosutav. —styrkar|e
—(e)n nalj. naps. —svaghet südamenõrkus.
—säck anat. südamepaun. —åkomma
südamehaigus. —ängslig adj. hirmunud; kartlik,
arg.
hjärte|affär armulugu, —angelägenhet
südame-asi. —barn lemmiklaps, —fråga
südametunnistuse küsimus, —fröjd südamerõõm,
—godhet südameheadus, —grund südame-,
hingepõhi, —gryn,—gull lemmik, —hemlighet
südamesaladus. —krossare fig.
südamemurd-ja. —lag meelelaad, süda. —rot fig.
südame-põhi. —sak südameasi. —sorg
südamekur-bus, —valu. —sår südamehaav. —varm adj.
soojasüdameline, —vinnande adj. part.
südamlik; meeldiv, sümpaatne, —vrå
süda-mesopp. —vän südamesõber; armsam,
kallim.
Hjärter —n,= mäng. ärtu. —dam ärtuemand.
—ess v. —äss ärtuäss. —knekt ärtusoldat.
—kung ärtukuningas.
hjäss|a —an,—or pealagi, kiird, från h-an till
fotabjället pealaest jalatallani, bergets
snöhöljda h-a fig. mäe lumine tipp. —ben
anat. kiiruluu.
hm interj. hm!
Jho pron.,arh. kes, h. kan veta detta? kes võib
seda teada?
2ho —n,—ar küna, ruhi, mold.
3ho interj. uu! uhuu!. —a1 intr. huikama,
hõikama.
hobby [—å—] —n,—er huviala.
hockey [—å—] —n sport hoki. —bana sport
hoki-väljak.
xhoj [—å—] —en,—ar 1. mer. prahilaev, kast. 2.
st. jalgratas, vokk, mootorratas, —a1 intr. st.
jalgrattaga sõitma.
157
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
