Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - hopsättbar ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
hopsättbar/hovbetjäning
irr., tr. kokku panema, kokku seadma; välja
töötama; välja mõtlema. — sättbar adj.
kokkupandav. —sättning kokkupanek,
ühendamine. —trassla1 tr. sassi ajama, sasima.
—tråckla1 tr. kokku traageldama, —tränga2
tr. kokku suruma, —viga2 tr. laulatama.
—vuxen, —växt adj. part. kokkukasvanud,
^opp [—å—] —et lootus, leva i h-et lootma,
lootust hellitama, ha h. om ngt midagi lootma, i
h. att... lootes, et.. .’familjens h. perekonna
lootus. —as1 dep. I. tr. lootma. II. intr., h. på
ngt lootma, et... —full adj. lootusrikas.
—(in)givande adj. part. lootustandev, —lös
adj. lootusetu. —löshet —en lootusetus.
2hopp [—å—] 1. —et,= hüpe. 2. interj. hopsti!
hops!. —|a 1 .lintr., tr. hüppama, kargama;
hüplema, karglema, h-a i galen tunna
eksima, eksiteele sattuma; rõhut. abis.: h-a av
maha hüppama, h-a på peale hüppama, h-a
upp üles hüppama, h-a ur välja hüppama e.
kukkuma, h-a över üle hüppama; vahele
jätma. 2. —an,—or fam. kergemeelne tüdruk,
—ar|e (e)n,= hüppaja. —ig adj. konarlik
lünklik; fam. kergemeelne, —la interj.
hopsti!. —rep hüppenöör. —san interj. hopsti!
hopsassaa!, —stav sport hüppeteivas. —stjärt
zool. hoohännalised. —(e)tossa fam.
kergemeelne tüdruk, —tävling sport hüppevõistlus.
hor —et van. v. jur. hooraelu, abielurikkumine,
göra h. hoorama. —|a 1. —an,—or vulg. libu,
hoor. 2.1 intr. hoorama, —hock vulg. liiderlik
mees. —dorn —en van. hooraelu. —eri [—i—]
—(e)t vulg. hooramine, hooraelu. —hus
lõbumaja. —kona v. —kåna vt. Jhora —unge
hoo-ralaps; trük ekslikult korduv rida. —sbrott
jur. abielurikkumine,
hord [—å—] —en,—er suur jõuk, aj. hõim, hord.
horisont [—å—å—] —en,—er horisont, vaatepiir,
silmaring, —al adj. horisontaalne, rõhtne,
roht—. — alaxel rõhttelg. —ell adj., vt. —al.
—linje horisondijoon.
hormon [—mån v. —mon] —et,—erfüsiol. sisenõ-
re, hormoon,
horn —et,= sarv, ha ett h. i sidan till ngn kellegi
vastu vihavimmas olema e. viha kandma,
fatta tjuren vid h-en härga sarvest võtma,
stånga h-en av sig fig. sarved maha ajama.
—aktig adj. sarvjas, sarvetaoline. —blåsare
sarvepuhuja, —mängija, —boskap
sarvloomad. —brillor sarvraamidega prillid. —bågad
adj. part., h-e glasögon vt. eelm. —fisk,
—gädda vt. näbbgädda, —hinna anat. sarvkest,
—hud anat. sarvkiht. —ig adj. sarviline, —ist
[—i—] —en,—er vt.— blåsare.— lös adj. sarvitu,
—låt sarvehääl. —musik puhkpillimuusika,
—pelle sarvik, vanapagan, vanatont, —signal
sarvesignaal. —slida sarvtupp. — simpa zool.
merihärg. —slut filos, sarvsüllogism. —spalt
vet. kabjalohe. —sten miner, sarvkivi. —sula
sarvtald. —vandlad adj. part., erik.
sarvestunud.
horribel [—å—i] adj. hirmus, kole, kohutav,
õudne, jube.
horsgök [—å—] vt. enkelbeckasin.
horst [—å—] — en,—ax, geol. ülang, kõrgem,
kerkinud kiht maakoores,
hortensi|a —an,—or bot. hortensia,
hortikultur [—å—ur] aiandus,
hortonom [—åm] —en,—er väljaõppinud aednik,
hos prep. juures; —s,—1,—le, —lt. —fogad adj.
part., ameti, kaub. kaasa—, juurdelisatud,
—följande, —lagd adj. part., vt. eelm.
hosor pl, dial. püksid.
hospital —et,= fam. vaimuhaigla, hullumaja.
—mässig adj. hullumeelne,
hospits [håss— v. —pitts] —et,= võõrastekodu,
võõrastemaja,
host|a 1. —an köha. 2.1 intr. köhima, h-a om ngt
fig. kõssama (millestki); rõhut. abis.: h-a till
kohatama, h-a ut välja köhima, —anfall,
—attack köhahoog, —ning ~en,~ar köhimine.
—retande adj. part. köhima panev, —stillande
adj. part. köha vaigistav, vähendav,
^ot —et,= dial., põll. aiatugi, aialatt.
2hot [hått] —en hoogne džäss.
3hot —et ähvardamine, ähvardus. —a1 tr.
ähvardama. —ande adj. part. ähvardav, —else
—n,—r ähvardus, —full adj. ähvardav,
hotchpotchsoppa [håtspåtssåppa] keed. aedvil-
jasupp lambalihaga,
hotell [hå— v. ho—] —et,= võõrastemaja, hotell,
ta in på h. hotelli asuma, —liggare
(hotellig-gare) hotelli külalis(te)raamat. —rum
hotellituba. —råtta fam. hotellivaras. —räkning
hotelliarve, —rörelse hotelliasjandus, —värd
hotelli—, võõrastemajapidaja,
hottentott[—å—å—] —en,—er hotentott, —sk adj.
hotentoti. —sk|a 1. —an,—or hotentotlanna,
hotentotinaine. 2. —an hotentoti keel.
xhov —en,—ar kabi. —ben. zool. kabjaluu.
—beslag hobuseraud, kabjaraud.— djur zool.
kabjalised, kabiloomalised. —led zool.
kabjalii-ges. —slag kabjalöök, —hoop. —slagare —n,=
(hobuse)rautaja, sepp. —spalt, —spricka vet.
kabjalohe. —svamp bot. kevadheinik. —trång
vet. kabjapigistus. —tång tangid.
2hov muutm. mõõt, mõõdukus, utan allt h. ilma
mõõdukuseta, —sam adj. mõõdukas,
tagasihoidlik.
3hov [—å—] —et,= 1. õu, hoov; õukond,
hoovkond. 2. van. riik, valitsus; kungliga h-et
kuninglik õukond, Sveriges sändebud vid
franska h-et Rootsi saadik prantsuse valitsuse
juures, —adel õueaadel. —betjäning õukonna
159
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
