Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - humanism ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
humanism/hurtfrisk
ma, humaniseerima. —ism —en humanism,
—ist —en,—er humanist. —itet [—ét] —en
inimlikkus, inimsus, humaansus. —itär [—ar]
adj. humanitaarne.
humbug —en 1. pettus, ninapidivedamine. 2.
pettur. —a1 intr. v. refl., harva, h. sig fram
ennast pettusega esile tõstma, h. sig igenom ngt
ennast läbi mehkeldama. — smakar |e —(e)n,=
petja.
huml|a —an,—or zool. kimalane, kumalane,
metsmesilane. —ebo kimalaspesa.
humle —n v. —t humal, tapp. —blomster bot.
ojamõõl. —falt humala—, tapupõld. —gård
humala—, tapuaed. —klöver bot.
humallut-sern. —koppa, —kotte humalakäbi. —lusern
vt. —klöver, —odling humala—,
tapukasva-tus. —ranka, —reva humala—, tapuväät.
—stång humala—, tapuritv. —stör vt. eelm.
—suga bot. harilik nõianõges, tõnnike.
hummer —n, humrar zool. merivähk, homaar.
—sallad merivähisalat. —smör
merivähimar-jaga segatud või. —tina teat. merivähipüünis.
humor —n huumor. —esk —en,—er humoresk.
—istisk adj. humoristlik, naljakas.
humus —en põll. mulla orgaaniline aine,
huumus. —halt huumusesisaldus, —skikt
huumuskiht. —syra huumushape. —ämne
huu-musaine.
humör [—or] —et tuju, meeleolu, hålla h-et uppe
tuju alal hoidma, vara på gott h. heas tujus
olema, fatta h. ägestuma.
hund —en,—ar koer, peni, leva som h. och katt
nagu koer ja kass elama, alatiselt tülitsema,
varning för h-en! hoiatus kurja koera eest,
man skall inte skåda (v. döma) h-en efter
håren välimuse järgi ei pea otsustatama, det
är inte lätt att lära gamla h-ar sitta ei ole
kerge vana karu tantsima panna, här ligger
en h. begraven fig. siin on midagi kulisside
taga, slita som en h. vaeva nägema, raskesti
tööd tegema, röda h. med. punetustõbi, stora
h-en astr. Suur Peni,flygande h-en lendkoer.
—aktig adj. koerataoline, —sarnane, —apa
zool. koerahv. —bett koerahammustus.
—dagar 1. rasked tööpäevad. 2. h-na, vt.
rötmånad. —galenskap marutõbi, —göra
koe-raamet. —huvud koerapea, bära h-et för ngt
fig. patuoinas olema (millegi pärast), —kex,
—käx koeraleib. —liv koeraelu, koerapõli.
—lok|a —an,—or bot. metsaharakaputk.
—mat koeratoit; halb, maitsetu toit. —racka
külakoer, karjakrants, —ras koeratõug.
—rova bot. koeranaeris. —sfott [—å—]
—en,—ar 1. näru, koeranägu, kaabakas. 2.
kutsariiste. —sfottera1 [—å—] tr. (kedagi)
koerana kohtlema, —sim koeraujumine.
—skall koerahaukumine. —skatt koeramaks.
—snus fam., fig. noomitus, tõrelemine,
—spann koerterakend. —stjärnan astr.
Sii-rius. —tunga bot. rass. —turk aj.
koertürkla-ne. —utställning koertenäitus. —vakt mer.
öine valvekord, —valp kutsikas, —viol bot.
koerkannike. —väder koerailm, halb ilm.
—äxing bot. kerahein, —öra kahekorra
käänatud lehenurk.
hundare —t,—n aj. kreis, ringkond,
hundra arvs. sada. —de 1. —t,—n sajas. 2. sada.
—(de)del sajandik. —faldig adj. sajakordne,
—falt adv. sajakordselt, sajavõrra. —gradig
adj. sajakraadine, —kraadiline, —kronesedel
v. —kronorssedel sajakroonine, —lapp fam.
sajakroonine, —meterslopp sport
sajameetri-jooks. —milasteg sajapenikoormane samm.
—procentig adj. sajaprotsendiline, —tais adv.
sadade viisi, sadade kaupa. —årig adj.
saja-aastane. —årsjubileum saja-aastane juubel,
saja-aastajuubel.
hunger —n nälg, h-n är den bästa kryddan tühja
kõhuga maitseb toit. —kur med. näljakuur.
—spöke näljatont. —strejk näljastreik, —tärd
adj. part. nälginud, —år nälja-aasta. —ödem
nälgusturse, —ödeem.
hungers|död näljasurm, —nöd näljahäda, nälg.
hungr|a1 intr. nälgima, nälga kannatama, näljas
olema; himustama (midagi), igatsema
(millegi järele), h-a ihjäl surnuks nälgima; h-a efter
berömmelse kuulsust ihaldama. —ig adj.
näljane, jag är h. mul on nälg, mul on kõht tühi;
följa ngn med h-a blickar fig. kedagi
ihaldavate e. igatsevate pilkudega jälgima.
hunn —en,—er v. hunner —n,= hunn.
hun(d)sa11. tr., fam. rõhuma, hoolimatult
kohtlema; läbi sõimama. II. refl., låta h. sig hur
som helst ennast igati rõhuda laskma,
hur, huru adv. 1. kuidas, mismoodi, h. som helst
kuidas tahes, ükskõik kuidas; igatahes, h.
så? kuidas nii?, eller h.? eks ole?, h. då?
kuidas siis?. 2. kui, h. långt är det dit? kui
kaugel on sinna?, —dänpron. adj. milline,
missugune, h-t väder är det? missugune on ilm?.
—uledes adv. mil viisil, mil kombel. — usom
konj. kuidas, mil viisil. —uvida konj. kas.
hurr muutm., fam., i ett h. vurinal. —a1 impers.,
det ska gå så att det h-r om det see läheb
nagu lepase reega,
^urr|a —an,—or fam. kohvikatel.
2hurra 1. [—å] interj. hurraa!, elagu! 2.1 [—ü—]
intr. hurraa hüüdma, hurraatama, det är
ingenting att h. för pole suuremat väärt, —bas
nalj. tugev bassihääl; huuraakarjuja. —rop
hurraahüüe, elaguhüüdmine.
hurril —(e)n,—ar fam. kõrvakiil,
hurring —en,—ar dial., fam., vt. eelm.
hurtfrisk adj. fam. liialdatult reibas.
161
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
