Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - hållningslös ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
hållningslös/hädad
ne; kindlus. —ningslös adj. nõrk, iseloomutu,
—plats peatuskoht. —punkt fig. tugipunkt,
hån —et mõnitus, pilge, irvitus. —a1 tr.
mõnitama, pilkama; põlastama. —full adj. mõnitav,
pilkav, —grin pilkav naeratus, —le4 intr.
pilkavalt e. põlastavalt naeratama e. muigama,
—löje pilkav naeratus e. muie. —skratt
irvitus, mõnitav e. pilkav naer. — skratta1 intr.
irvitama, mõnitavalt naerma,
hång|el —let fam. avalik flirtimine,
kurameerimine. —la1 intr. flirtima, kurameerima,
hår —et,= juus, juuksed; karv(ad), på ett h. när
peaaegu, med hull oeh h. kõige naha ja
karvadega, det hängde på ett h. rippus
juuksekarva otsas, käringen är ett h. av hin eit on
igavene põrgutukk, skaffa ngn gråa h.
kellelgi juukseid peas halliks ajama, komma i h-et
på varann karvupidi kokku minema, just på
h-et täpselt, karvapealt. —a1 intr. karva
ajama; rõhut. abis.: h. av sig karva ajama, h.
ned (ner) karvaseks tegema, —band
juukse-pael, —lint. —beklädnad karvkate, —bevuxen,
—beväxt adj. part. juustega kaetud,
karvadega kaetud; karvane, —borste juuksehari,
—botten peanahk. —draga4 tr. 1. van.
tutista-ma, karvustama. 2. fig. juuksekarva lõhki
ajama; harva moonutama, —duk jõhvriie.
—fager adj., aj. v. nalj. kaunijuukseline. —fin
adj. juuspeen, —fläta juuksepalmik, pats.
—frisyr frisuur, soeng, —frisör frisöör,
juuksur. —fällning karvaajamine; juuste
väljalangemine. —fäste juustepiir, rodna upp till
h-et üleni punastama, näost punaseks
minema nagu vähk. —ig adj. karvane, —klippning
juukselõikamine. —klyveri [—1] —(e)t,—er
sääsekurnamine, tähenärimine, —klädsel
soeng, frisuur. —lag zool. karvkate, —lock
kihar, juukselokk. —lugg juuksetukk,
—läggning frisuur, soeng, —nål juuksenõel. —nät
juuksevõrk. —olja juukseõli. —piska
palmi-kusaba. —resande adj. part. jube,
hirmuäratav, karvu püstiajav. —rör anat.
kapillaarto-ru. —rörskraft kapillaarjõud, —tung.
—rörskärl juussoon, jõhvsoon. —sikt jõhvsõel.
—smån, en h. större karvavõrd suurem, inte
en h. bättre ei karvavõrdki parem, —spänne
juuksepannal. —streck juusjoon. —stripa
juuksetutt, —strå juuksekarv, —tofs
juuksesalk, —kahl. —uppläggning, —uppsättning
soeng, frisuur. —växt juuksekasv, karvakasv,
hård adj. kõva; kange, vali, range; kalk, karm,
toores; raske, ränk; kare, h. måge kinnine
kõht, h-a ägg kõvakskeedetud munad, hårt
vatten kalk e. kõva vesi, hårt bröd (knäcke-)
kõva leib, kuivikleib, en h. bädd kõva ase, det
satt hårt åt ßg. oli väga raske, ligga hårt i
vinden mer. kõrgelt vastutuult jooksma, sät-
ta hårt mot hårt tugevasti vastu panema, han
tog detta hårt see mõjus temasse väga
sügavalt, hårt väder mer. vali tuul, ett hårt
öde raske saatus, h. i färgen kirev värv, ett
hårt ljud räme hääl. —arbetad adj. part.
raskesti töödeldav, —barkad adj.part. 1.
raskesti kooritav. 2. fig. paksu nahaga, —brukad
adj. part. raskesti haritav, ett h-brukat
arbetsfält raskesti haritav (töö)põld. — fjällad
adj. part., fig. paadunud, en h. brottsling
paadunud kurjategija. —flörtad, —flirtad adj.
part., fam., hon är h. temaga on raske
flirtida. —frusen adj. part. kõvaks külmunud,
—för adj. tugev, kõva, karastatud,
—handskarna pl., ta i med h., ta till h. karmilt
kohtlema, kellelegi kõvasti pihta andma, —het
—en,—er kõvadus,; karmus, valjus, rangus;
kalkus. —hjärtad adj. part. kõvasüdameline,
kalk. —hudad adj. part. tundetu, kalk, paksu
nahaga, —hänt adj. part. kõva—,
karmikäeline; karm, armutu, —knut umbsõlm, —koka1
tr. kõvaks keetma, —livad adj. part. kinnise
kõhuga. — mjölkad kõvanisaline. —na1 intr.
kõvaks muutuma, kõvenema. —naekad adj.
part. kangekaelne, jonnakas, visa.
-nacken-het —en kangekaelsus, põikpäisus; visadus,
—nad — en,—er kõvastus, —smält adj. part.
raskesti seeditav, —stekt adj. part. kõvaks
praetud e. küpsetatud; raskesti küpsetatav.
—sövd adj. part. raske e. kõva unega, —ved
bot. verev kontpuu.
hårt adv. kõvasti, kangesti; valjult, rangelt;
kalgilt, karmilt, toorelt; raskesti, rängasti,
håv —en,—ar kahv; natt; kirikukott, gå med h-en
kiitust ihaldama e. otsima. —a1 tr. kahvaga
püüdma; rõhut. abis.: h. in koguma,
ahnitsema, h. upp kahvaga üles tõstma, välja
õngitsema, h. åt sig endale võtma, kahmama,
—gång kollekti võtmine, kirikukorj andus.
håvor pl. andamid, kingid
^äck —en,—ar 1. põõsastara, hekk. 2. fig.
auri-vi, spaleer. 3. sport tõke, bilda h. spaleeri
moodustama, —löpning sport tõkkejooks.
2häck — en,—ar 1. põll. söödakartsas, varbe. 2.
vankriredelid, —korv. 3. dial. puur. 4. mer.
ahtri ülemine osa. —vagn korvvanker.
häck|a1 intr. pesitsema, pesitama, hauduma,
—bur ~en,~ar haudumispuur. —ning
~en,~ar pesitsemine, pesitamine,
haudumine. —plats pesituskoht, —paik.
häckl|a 1. —an,—or linahari. 21 tr. a. harjama,
sugema (linu), b. fig. laitma, arvustama, c.
küsimustega vahele segama, —ar|e —(e)n,=
noomija, —ing ~en harjamine, sugemine.
häd|a1 tr. teotama, laimama, —are ~n,= teotaja,
laimaja. —d. adj. part., årh., som man är
klädd så blir man h. otsustatakse välimuse
166
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
