- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
168

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - hänföra ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

hänföra/härjämte

nud, kadunud, —föra2 tr., refl. 1. hulka
arvama; sobitama, kohandama. 2. kütkestama,
kaasa kiskuma, vaimustama, h. till ngt
millegi juurde arvama e. lugema, h. sig till ngt
millegi alla kuuluma, —förande adj. part.
kütkestav, kaasakiskuv. —förelse —n
vaimustus. —ge, —giva4 refl. anduma; ennast
ohverdama, —given adj. part. andunud, truu,
ustav, —rycka2 tr. innustama, vaimustama,
võluma, —ryckt adj. part. hurmatud,
võlutud, vaimustatud, —seende —t,—n subst. part.
vaatekoht; arvessevõtt; suhe, i alla h-n igas
suhtes, / h. till det faktum att... arvestades
asjaoluga, et,.. —sjunka4 intr., vt. försjunka.
—skjuta4 tr., h. ngt till ngn midagi kellegi
otsustada jätma; midagi kellegi hooleks jätma,
—svunnen adj. part., lit. läinud, möödunud,
en h. tid möödunud aeg. —syfta1 tr. vihjama,
mõista andma; viitama, —syftning —en,—ar
vihjamine, —syn —en,= lugupidamine;
tähelepanek, arvessevõtt, med h. till silmas
pidades, et.., arvesse võttes, et..., ta h. till
arvesse võtma, silmas pidama; lugu pidama.
—synsfull adj. tähelepanelik, peenetundeline.
—synslös adj. hoolimatu, —tyda2 tr. vihjama;
millelegi osutama e. näitama, —tydan ilma a.
ja pl., —tydning —en,—ar vihje, —visa1 tr.
näitama, osutama, juhatama, —visning
osutus, juhatus, —vända2 refl., h. sig till ngn
kellegi poole pöörduma. —vändelse —n,—r
sooviavaldus; avaldus.

hända21. intr. juhtuma, sündima, toimuma, aset
leidma, h. vad som In. vill saagu mis saab, mis
ka ei juhtuks, det kan h. võib olla, det må
vara hänt olgu peale. II. refl. juhtuma,
sündima.

händelse —n,—r sündmus, juhtumus, juhtum;
juhus, av en h. juhuslikult, i h. att juhul kui, i
alla h-r igal juhul, igatahes, en h. som såg ut
som en tanke sündmus, mille taga peitus
mõte,/or den h. att han skulle komma juhul kui
ta peaks tulema, —diger, —rik adj.
sündmusterikas. —förlopp tegevustik, sündmustik,
—vis adv. juhuslikult.

händig adj. osav; mugav, praktiline, —het —en
osavus; mugavus, praktilisus.

häng —et 1 .fam. vedelemine, vahtimine. 2. sport
kontakt, kokkupuude, få h. på ngn järele
jõudma, kannul jooksma. —a2 I. tr.
riputama. II. intr. ripnema, rippuma, ripendama, h.
ngn i kjolarna sabas käima, jälgima, h. i
hälarna på ngn kannul käima kellelgi, h.
huvudet norutama, h. läpp mossis olema, h.
näsan över boken ninapidi raamatus olema,
stå och h. tegevuseta seisma, tala om rep i
hängd mans hus kedagi piinlikku seisukorda
panema, h. en titel framför namnet nimele

168

autiitlit lisama, h. på ngt fig. millestki
sõltuma e. olenema; rõhut. abis.: h. bak taga
rippuma, h. efter kellegi külge kleepuma,
kellelegi ligi tikkuma; sees istuma (haigus); maha
e. järele jääma, h. fast vid ngt millegi külge
rippuma jääma e. kinni klammerduma, h.
fram välja e. nähtavale riputama, h. för ette
riputama, h. i 1. kinni hoidma. 2. fam.
kõvasti tööd tegema, väsimatult töötama. 3.
kestma, h. ihop 1. üksteise küljes rippuma; hur
hänger det ihop? mis ühist sellel on?, så
hänger det ihop med den saken nõnda on
lood, nii on selle asjaga. 2. trük. kokku
liimima, h. med järgnema, mitte maha jääma, h.
undan ära panema, h. upp üles riputama, h.
upp sig på ngt millegi külge kinni jääma. II.
refl., h. sig ennast üles pooma, h. sig på ngn
kellegi külge kleepuma, —are —n,= riidepuu,
—björk bot. leinakask. —bro rippsild, —dal
geogr. ripporg. —e —t,—n bot. urb. —färdig
adj., fam. julgusetu, masendatud. —ig adj.
põdur, haiglane; iseloomutu, –lampa
ripplamp, laelamp, —lås ripplukk, tabalukk.
—matta võrkkiik, —ning —en,—ar poomine,
ülespoomine, —parti mäng. katkestatud
partii. —sjuk fam. põdur, haiglane. —sle —t,—n
traksid; dial. (ukse)hing. —vagga ripphäll,
—kätki, —växt ripptaim.

häp|en adj. rabatud, jahmatunud,
hämmastunud. —enhet ~en jahmatus, hämmastus.
—na1 intr. jahmuma, hämmastuma. —nad
~en vt. —enhet. —nadsväckande adj. part.
imestustäratav, imestama panev,
hämmastav.

*här —en,—ar sõjavägi, armee; fig. suur hulk,
vägi, stående h. alaline sõjavägi, —fågel zool.
vaenukägu. —fard sõjakäik, —retk. —förare
väejuht, —ledning väejühtimine; väejuhatus.
—mästare aj. ordumeister, —nad —en,—er
sõjakäik, —retk, draga i h. sõtta minema,
—ordning väekorraldus. —skara väehulk.
—skepp aj. sõjalaev, —skri sõjahüüd, —taga4
tr. vallutama, —tåg sõjakäik, —väg van.
sõjatee; maantee. —smakt sõjajõud.

2här a. adv. siin, så h. niimoodi, h. och där (h.
och var) siin ja seal, det h. ärför galet! see on
aga hull asi, den h. pron. see. —av adv.
sellest; siit, på grund h. selle tõttu, —efter adv.
seepeale, pärast seda. —emot adv. sellevastu;
seevastu, —förinnan adv. enne seda.
—förleden adv. hiljuti, —förutan adv. ilma selleta.
—i adv. selles; siin sees. —ibland adv.
siinhul-gas; siinjuures, —ifrån [ka —ån] adv. sellest;
siit, h. oeh dit siit sinna, —igenom [ka —é—]
adv. selle läbi, selle kaudu; nii—, sedaviisi;
seeläbi, seetõttu. —in [—in] siia sisse, —jämte
adv. selle kõrval, selle juures, peale selle;

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0200.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free