- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
169

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - härmed ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

samal ajal. —med adv. sellega, seega,
—medelst adv. seeläbi, —tõttu, seega; nõnda,
—näst [ka —äst] adv. pärast, pärast seda;
lähemal ajal; järgmisel korral. —om [ka
—åm] adv. sellest; siit läbi; prep. taga, h.
dagen hiljuti, mõne päeva eest, h. sistens
hiljuti, äsja, han tittar alltid in när han kommer
h. ta astub alati sisse, kui ta siit läbi tuleb, h.
hörnet ümber nurga, —på adv. selle peale;
pärast seda, h. beror det sellest oleneb, de h.
följande dagarna varsti pärast seda. —städes
adv. siin, siinkohal, —tappad adj. part. siin
villitud, —till adv. selle juurde; selleks; selle
peale, seepeale, anledningen h. var att...
põhjus selleks oli, et... —under [ka —ü—]
adv, siin ali; siinhulgas; siinjuures; sel ajal.
—utinnan adv. selles suhtes, —utöver adv.
peale selle, —varande adj. part. siinne,
kohalik. —värö —n siinolek, —vid adv. sellejuures;
seejuures. —vidlag adv. selle kohta, selles
suhtes. —å adv. selle peale, sellele; sellel, b.
eesliide, —flyta4 intr. pärinema, pärit olema,
tulenema. — komst —en päritolu, põlvnemine.
—leda21. tr. tuletama. II. refl. tulenema,
tuletuma. —ledning —en,—ar tuletamine, tuletus.
—röra2 intr. tulenema, pärinema, —stamma1
intr. põlvnema, pärit olema, pärinema,
—stamning päritolu, põlvnemine,
härad —et,= v. —er v. —en kreis, ringkond,
härads|domare eraisikutest kohtukogu
vanimlii-ge. —hövding kreisikohtunik. —nämnd, —rätt
maakohus, —skrivare kreisisekretär.
härbre —t,—n ait.

härbärge [—rje] —t,—n 1. öömaja, —korter. 2.
võõrastemaja. —ra1 tr. ulualust andma,
majutama, öömaja andma,
härd —en,—ar kolle, lee, tulease; keskus,
hemmets h. kodukolle, egen h. är guld värd oma
pesa — kuldne pesa, bildningsh.
hariduskeskus.

härd|a1 tr. karastama; kõvastama, h-a ut välja
kannatama. —ad adj. part. karastatud. —ig
adj. vastupidav, tugev, —bar adj. karastatav.
—spricka tehn. karastusmõra.
—(nings)väts-ka tehn. karastusvedelik.
härj|a1 tr. ja intr. laastama, hävitama, paljaks
riisuma, rüüstama; fig. mürgeldama,
pummeldama. —ar|e —(e)n,= laastaja, rüüstaja,
hävitaja; pummeldaja, —ning ~en,~ar
laastamine, rüüstamine, hävitamine. —ningståg
rüüsteretk.
Härjedalen maakond Loode-Rootsis.
härjedaling v.fam. härdaling v. härjing -en,-ar

härjedallane.
härlig adj. töre, suurepärane, uhke, imekena;
hiilgav; sulnis, oivaline, —het —en,—er
toredus, ülevus, suurus, suurepärasus, hiilgus,

härmed/hävd

majesteetlikkus, aupaiste, hela h-en fam.
kõik, kogu kupatus.
härm|a1 tr. järele aimama, jäljendama, matkima,
imiteerima, —ar|e —(e)n,= järeleaimaja,
jäljendaja, matkija, imiteerija, —fågel zool.
Mi-mus polyglottus. —ning ~en järeleaimamine,
matkimine, —sångare zool. käosulane.
Härnösand [—å—] linn Medelpadis.
härold [—å—] —en,—er 1. aj. ametlike teadete

kuulutaja, heerold. 2. fig. sõnumitooja,
härs och tvärs adv. risti-rästi, risti-põiki.
härsk |å1 intr. valitsema, —ande adj. part.
valitsev. —ar|e —(e)n,= valitseja. —arinn|a
~an,~or valitsejanna. —lysten adj.
valitse-mishimuline. —lystnad valitsemishimu.
härsk len adj. läpastanud, kopitanud, —na1 intr.

läpastama, kopitama,
härv|a —an,—or 1. lõngaviht. 2. fig.
sasipundar), segadus, vassing. — |d —eln,—lar haspel,
viipsik. —tråd lõngaots;/zg. ots.
hässj|a 1. —an,—or poil. kärbis, sard. 21 tr. kär-

bisele panema,
häst —en,—ar hobune, hobu; mäng. ratsu; tehn.
hobusejõud, given h. skall man inte skåda i
munnen kingitud hobuse suhu ei vaadata,
sätta sig på sina höga h-ar uhkeks minema,
—avel hobusekasvatus, —besiktning hobuste
ülevaatus. —bytare — n,= parisnik. —droska,
—fordon hobusõiduk. —fluga zool.
raudkärbes. —garde ratsakaardivägi. —hage
hobuse-koppel. —hovsört bot. paiseleht, —kari
hobu-setundja. —kastanj bot. hobukastan, —kraft
tehn. hobusejõud. —krake hobusekronu,
—kur fig. kange ravi. —lass hobusekoorem.
—längd, en h. före mig hobusevõrra minust
ees. —minne fam. hea mälu. —räfsa põll.
ho-bureha. —sko hobuseraud. —skrapa
hobuse-suga.

Hästholmen Hobulaid.

hätsk adj. vaenulik; vihane, vihkav; kibestunud,

kuri, leppimatu,
hätt|a —an,—or kapuuts, karbus \flg.
(torni)kup-pel.

häv|a21. tr. 1. tõstma; esile tõstma, kõrgendama.
2. eemaldama, kõrvaldama, kaotama; jur.
tühistama, kehtetuks tunnistama. 3. fam. ära
viskama,tå h.l võiml. varvastele!, h-a ngt
över bord midagi merre loopima, h-a ett köp
ostu tühistama; rõhut. abis.: h-a i sig fam.
õgima, h-a ur sig fam. (suust) välja ajama,
ütlema. II. refl. tõusma, kerkima; fam.
uhkeks minema, —arm tehn. hoob. —ert
~en,~ar sifoontoru. —ning ~en,~ar tõus;
kõrvaldamine, tühistamine, —kraft tõstejõud,
—stång hoob, kang. —tyg tehn.
tõsteseadel-dis.

hävd —en,—er 1. jur. omandiõigus. 2. tradit-

169

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0201.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free