- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
176

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ii - inbrott ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

inbrott/industriidkare

inbrott 1. algus, tulek, dagens i. päeva algus,
puhteaeg, vid dagens i. päeva alates. 2.
sisse-murdumine. —sförsäkra1 tr. sissemurdmise
vastu kindlustama. — sstöld murdvargus.
—stfuv murdvaras.
inbryta4 intr. 1. sisse tungima, sisse murdma. 2.
algama, saabuma, dagen inbröt med regn
och kyla päev algas vihma ja külmaga.
inbränna21. tr. sisse põletama. II. refl., fig.
söö-bima.

inbucklad adj. part. mõlkis,
inbuktning käär, käärukoht.
inbunden adj. part. 1. köidetud. 2. tagasihoidlik,
kinnine.

inbura1 tr. puuri pistma, kongi panema.
inbygga2 tr. sisse ehitama, seintega ümbritsema.

—re —n,= elanik.
inbylta1 tr. sisse mähkima.
inbädda1 tr. asetama; katma, peitma, staden
ligger i-d i grönska linn upub rohelusse.
inbära4 tr. sisse kandma; sisse tooma.
inbärga1 tr. lõikama, koristama, (saaki)
koguma; päästma, kindlasse paika viima,
inböjd adj. part. sissepoole painutatud; nõgus,
inbördes muutm. 1. adj. omavaheline. 2. adv.

omavahel, —krig kodusõda,
incest —en,—er jur. suguline vahekord lähedaste

sugulaste vahel, verepilastus.
incitament [—é—] —et,= ärritus; ärriti,
ergutus-vahend.

in corpore [—karr—] adv. täies koosseisus,
täis-arvuliselt.

indefinit adj. määramatu, umbmäärane,
in-deflniitne.

indel |å1 tr. jagama, jaotama, —ning jagamine,
jaotus. —ningsverket sõj., aj. sõjaväe
ülalpi-damiskohustuste jaotussüsteem. —t adj.
part., aj., i. soldat adramees, sõdur-torpar.
index —en v. —et v. = pl. = 1. indeks, loend,
register. 2. näitarv. 3. erik. leppemärk.
—siffra, —tal indeksarv. —tillägg palgalisa
elukalliduse tõusmise tõttu,
indian —en,—er indiaanlane. —sk adj. indiaani.
—sk|a —an,—or indiaanlanna. —sommar
hilissuvi, järelsuvi.
indic|era1 [—sé—] v. tehn. indikera tr. osutama,
näitama. — |mm [—is—] —iet, —ier tunnus,
tundemärk; kahtlustäratav asjaolu.
Indien India,
indier —n,= hindu.

indifferens [—éns] —en ükskõiksus,
osavõtmatus, indiferentsus,
indigestion [—ge— v. —je—] —en halb seedimine,
indignation —en meelepaha, põlastus,
indignat-sioon.

indignerad adj. part. pahane, indigneerunud.
indigo —n keem. indigo (sinine värvaine).

indikation —en,—er juhis, juhtnöör; osutus; med.
haigusnähtuste kokkuvõte; keem.
reaktsiooni näitav värvimuutus,
indikativ keel 1. —en,—er kindel kõneviis,
indikatiiv. 2. adj. indikatiivne.
indikator [—åtår] —n,—er [—õ—] 1. tehn.
näitaja-aparaat. 2. keem. reaktsiooni näitav
aine.

indimmad adj. part. udusse mähitud,
indirekt adj. kaudne, indirektne, i-a skatter

kaudsed maksud,
indisk adj. india.

indiskret adj. indiskreetne, taktitu, ebakohaselt
avameelne. —ion —en,—er indiskreetsus,
taktitus.

indisponerad adj. part. halvatujuline, tujutu,
isu-tu.

indisponibel adj. kättesaamatu, mitteäraantav,

kasutamatu.
indisputabel adj. vastuvaidlematu, kaheldamatu,
individ —en,—er lood. ka —et,= 1. indiviid, isend,
üksikolend, üksikisik. 2. kelm, kahtlane isik.
—ualisera1 tr. individualiseerima. —ualitet
[—ét] —en,—er individuaalsus, omapära,
isikupärasus. —uell [—é—] adj. individuaalne,
indiviidile omane, isikupärane,
indoeuropé indo-eurooplane. —isk adj.
indo-euroopa.

indoktrinera1 tr. teat. teooriat õpetama,
indolens [—é—] —en tundetus, loidus,
indo|logi [—i] ~(e)n India keeli, kirjandust ja
kultuuri uuriv teadus, indoloogia, —nes
[—é—] ~en,~er v. —nesier ~n,=
indoneesla-ne. —nesisk adj. indoneesia.
indrag|a4v. indra tr. 1. sisse tõmbama, (sisse)
viima, (sisse) vedama. 2. sisse tungima. 3.
seisma panema, lõpetama, katkestama. 4.
konfiskeerima. —en adj. part. tagasihoidlik,
vähenõudlik, —ning ~en,~ar kinnipidamine,
seismapanek; piiramine, kitsendus,
vähendamine, kaotamine, —dragningsstat 1. toetus
ametnikele kellede ametikohad on ära
kaotatud. 2., leva på i. kokkuhoidlikult elama.
indriv|a4 tr. 1. sisse ajama; sisse lööma, sisse
taguma. 2. sisse nõudma, sisse kasseerima,
—ning ~en,~ar sissenõudmine.
indroppa1 tr. ja intr. 1. sisse tilgutama. 2. sisse
tilkuma.

idräktig adj. tulutoov; tulus, kasulik.
indränka2 tr. immutama.
inducera1 tr. 1 .filos, üksikjuhtude põhjal
üldistusi tegema. 2. füüs. elektromotoorset jõudu
tekitama induktsiooni abil.
industri [—i] —(e)n,—er tööstus, —alster
tööstus-toode, —saadus, —arbetare tööstustööline.
—centrum tööstuskeskus. —ell [—é—] adj.
tööstuslik, —foretag tööstusettevõte, —idkare

176

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0208.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free