- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
178

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ii - inge ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

inge/injurie

inge4 tr., vt. ingiva.

ingefär|a —an ingver. — sdricka ingverijook.

—späron ingveriga sissekeedetud pirnid,
ingen, intet v. inget, pl. inga pron. ei keegi, ei
miski, mitte ükski, det vet i. seda ei tea keegi.
—derå, intetdera pron. ei kumbki, —stans,
—städes adv. mitte kuskil, —ting ei midagi,
—vart adv. mitte kuhugi,
ingeni|um [—jé] —et,—er mõistus, andekus;/^.

andekas isik.
ingenjör [inšenjor] —en,—er insener. —skår sõj.
insenerikorpus. —strupper sõj. insenerivägi.
—svetenskap inseneriteadus.
ingeny [änšeny] —n,—er süütus, naiivselt
otsekohene naine.

ingift adj. part. abielu teel sugulaseks saanud.

—e siseabielu.
ingiv |a4 v. inge tr. 1. sisse andma, andma. 2. sisse
saatma, esitama. 3. sisendama, i-a ngn mod
kedagi julgustama, kellelegi julgust
sisendama. —else ~n,~r sisendus, impulss,
inspiratsioon.

ingjuta4 tr. 1. van. sisse valama e. kallama. 2.
sisendama, z. mod julgustama.
ingnida4 tr. sisse hõõruma.
ingravera1 tr. graveerima, sisse uuristama.
ingrediens —en,—er koostisosa, ingredient.
ingrepp —et 1. med. lõikus, operatsioon. 2.
vahelesegamine. 3. tehn. haare, haaramine.
—slyul tehn. hammasratas.
ingress [—éss] —en,—er algussõnad,
sissejuhatus.

ingripa4intr. vahele segama, vahele astuma, i. i

mõjutama, —nde —t,—n vaheleastumine,
ingrodd adj. part. 1. sissetunginud,
sissekulu-nud. 2. sissejuurdunud, en i. vana
sissejuurdunud harjumus,
ingrävd adj. part. sissekaevatud.
ingå4 I. tr., i. förlikning kokku leppima (millegi
kohta), i. förlovning kihluma, i. fördrag
lepingut sõlmima, i. äktenskap abielluma,
abielu sõlmima, abiellu astuma. II. intr.
tulema, saabuma, pärale jõudma; algama,
koitma; sisse minema; sisse andma, det i-r inte i
min plan seda pole mul kavas, i detta
uppdrag i-r även plikten at... selle ülesandega
käib kaasas ka kohustus..ljuset i-r i hyran
valgustus on üürile juurde lisatud, i.på
(medge) nõustuma; (inlåta sig på) osa võtma,
—ende 1. adj. part. üksikasjalik; täpne. 2. —t
subst. part. tulek, päralejõudmine,
saabumine. —ng —en 1. sissepääs, saabumine. 2.
algus. 3. pl. —ar sissekäik, uks, värav, huset
har två i-ar majal on kaks sissekäiku,
ingäld —en,—er van. tulu.
ingärda1 tr. tarastama, aiaga ümbritsema.
ingöt(e) tehn. valuvormikanal.

inhala1 tr., mer. sisse haalama.

inhalation —en,—er med. sissehingamine.

inhamn sisesadam.

inhamra1 tr. sisse taguma.

inhav sisemeri.

inhemsk adj. kodumaine.

inhibera1 tr. keelama, mitte lubama; tühistama,

pidamata jätma.
inhibitera1 tr., tehn. takistama, katkestama,
inhomogen [—én] adj. ebaühtlane,
inhonett [—étt] adj. ebasobiv,
inhugg 1. täke, tärge. 2. sõj. ratsaväerünnak, i.

på fil tehn. viiliraie. —a4 tr. sisse raiuma,
inhuman [—ån] adj. ebainimlik, julm.
inhys|a2 tr. majutama, korterisse panema, —es
adv., harva, bo i. hos ngn kellegi juures
maju-liseks olema. —eslyon majuline. —ing
~en,~ar kaasüürnik, majuline.
inhåva1 tr. 1. kahvaga kalu püüdma. 2. fig. sisse

kasseerima.
inhäfta1 tr. brošeerima; (sisse) õmblema.
inhägna1 tr. tarastama, aiaga e. taraga piirama.

—d koppel; tara, aed.
inhämta1 tr. 1. sisse tooma. 2. omandama,
nõutama, muretsema. 3. järele jõudma, kätte
saama, tasa tegema, i. råd hos ngn kelleltki
nõu küsima, i. kunskaper teadmisi
omandama.

inhändiga1 tr., van. 1. ära andma, sisse saatma.

2. kätte saama.
inhölja2 tr. sisse mässima, mähkima.
inhösta1 tr. lõikama, koguma, koristama, i.

pengar fig. palju raha saama.
ini prep. ja adv. sees, —s. —från prep. ja adv.
seest, —st; põhjast, sügavusest, i. skogen
metsast, —genom prep. seest läbi.
initial —en,—er 1. algus—, alg—. 2. algustäht,
initsiaal. —bokstav suur algustäht,
—hastighet algkiirus. —ord algustähtedest
moodustatud lühend.

initiation —en,—er sisseõnnistamine,
vastuvõtmine.

initiativ [—tsi—] —et,= algatus; algatusvõime,
initsiatiiv, taga i-et algatama, —förmåga
algatusvõime, —tagare algataja,
initierad adj. part. hästi informeeritud.
iqjaga1 tr. 1. sisse ajama, lauta ajama. 2.
jahipidamiseks treenima (koera). 2>.fig. sisendama,
äratama, tekitama, i. skräck hos ngn kelleski
hirmu äratama.
injekt|era1 tr., tehn. sisse pritsima. —ion
~en,~er sissepritsimine, süste, süst (—ti).
—ionsspruta süstal, süstimisprits. —or tehn.
aurujoa toimel töötav pump, injektor.
injic(i)era1 tr. süstima.

injurie —n,—r jur. auhaavamine, solvamine,
—process auhaavamisprotsess.

178

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0210.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free