Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Jj - juli ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
juli/jämka
jõulusöök). —gröt jöulupuder. —gubbe
jõuluvana. —helg jõulupüha, —klapp jõulukink,
—lov (koolide) jõuluvaheaeg. —otta
jumalateenistus jõulude varahommikul, —psalm
jõululaul, —ros jõuluroos. —sång jõululaul,
—tomte jõuluvana,
juli ilma a. ja pl. juuli, heinakuu,
julle|e v. joll|e —en,—ar julla (väike paat),
julp v. gylf —en,—ar lõhik, püksiauk,
jumbo —n sport tagant esimene, bli j. viimaseks
jääma.
jumpa1 intr., ka mer. hüppama (eriti
jäätükkidel).
jump|er —ern,—rar džemper.
jungfru —n,—r 1. neitsi, neiu, den heliga j-n püha
neitsi, J. Marie hand bot. kuradikäpp, J.
Marie nyckelpiga zool. lepatriinu, J. Marie
sänghalm bot. hobumadar, j-n i det gröna
bot. türgi must köömen, —bur aj. neiude
kamber, —börd, —födsel zool
neitsissigimi-ne. —dom neitsilikkus. —Qäril zool
paabu-silm. —lig adj. neitsilik, —lin bot. vahulill,
—resa (laeva) esimene reis. —skinn farm.
lag-ritsapasta. —slända zool vesineitsik. —stånd
van. neiupõlv. —tal (rahvasaadiku) esimene
kõne. —tala1 intr. oma esimest kõnet pidama.
2. näitsik, naisteenija. —kammare
teenijatuba. 3. ramm (—i). 4. teat. vedelikumõõt.
jungman noormadrus.
juni ilma a. ja pl juuni, jaanikuu,
junior [—år] 1. muutm. adj. noorem. 2. —n v.
—en [—åren], —er [—årer v. —õrer] juunior,
—mästerskap sport juunioride võistlus
meistri nimele.
junk|er -ern,-rar junkur, noor aadlik;
kollanokk.
junonisk [—õ—] adj. jumalikult abielunaiselik.
juni|a -an, -or 1. pöl. hunta (poliitiline koondis
Hispaanias ja Ladina-Ameerikas). 2. ühing,
selts, klubi, kogu.
jura —n geol. juura.
juri|dik [—ik] ~en juura, õigusteadus, —disk
[—rid—] adj. juriidiline, õigusteaduslik. —s
muutm adj. (tiitlites), j. kandidat
õigusteaduskonna lõpetanu. —sdiktion ~en,~er
jurisdiktsioon, kohtumõistmine; kohtualluvus.
—sprudens ~en jurisprudents. —st ~en,~er
jurist, õigusteadlane,
jurt —et,= v. jurt|a —an,—or jurta (nomaadide
telkelamu).
jury [jurri] — n,—er 1. vandekohus. 2. žürii,
auhindade määramise komisjon, —domstol
vannutatud meeste kohus,
^ust adv. just, parajasti. —ament adv., fam., vt.
eelm.
2just [šy—] adj. õiglane, õige; aus; sobiv,
korrektne; mõõdukas, mõistlik, ett j. domslut
190
õiglane kohtuotsus, en j. affär aus tehing, ett
j. pris mõistlik hind,./, uppträdande
korrektne käitumine, —era1 tr. justeerima,
kontrollima, täpsustama, korda seadma;
korrigeerima, j-s sport vigastusi saama. —erbar tellitav,
reguleeritav. —ering —en,—ar 1. justeerimine,
kontrollimine, reguleerimine, korrigeerimine.
2. sport kehavigastus. —eringsman
protokollide kontrollija. —eringsstämpel
kontrolltempel. —eringssåg mets. justeersaag.
justis [šystis] —en jur. justiits, riiklik
õigusemõistmise korraldus; õiglus,
justitiedepartement [—itsie—]
kohtuministee-rium. —kansler õiguskantsler, riigiprokurör,
—minister kohtuminister, —mord kohtulik
mõrv. —ombudsman riigipäeva poolt
määratud õiguse val vaja. —råd riigikohtunik.
Jjute —n v. —t džuut, india kanep, —väv
džuut-riie.
2jut|e —en,—ar van. (jyllänning) taanlane.
—ländsk adj., van. jüüti.
Jutland vt. Jylland.
juvel [—él] —en,—er juveel, lihvitud kalliskivi;
väärisehe, väärisese, pärl, du var mig en skön
j. vaat kus on kena kelm. —erar|e [—ér—]
—(e)n,= juveliir, juveelidega kaupleja,
juveelide valmistaja, —skrin ehtekarbike,
kalliski-vikarbike, —kastike,
juv|er —ret,= udar.
jyck|e —en,—ar fam. koer; vunts, tüüp.
Jylland Jüütimaa, Jüüti poolsaar,
jylländsk adj. jüüti. —|a 1. —an Jüüti poolsaarel
räägitav taani keel. 2. — an,—or jüüti anna.
jädra adj., vt. djävla.
jägar|e — en,= jahimees, kütt, jääger, —bataljon
sõj. laskurpataljon. —historia jahimehejutt.
—horn jahisarv. —kedja jahimeeste ahelik,
—liv jahimeheelu. —rörelsen pöl
jäägriliiku-mine (Soomes),
jägmästar|e —(e)n,= metaülem. —yxa mets.
templikirves.
jäk|el —eln,—lar. —la jne., vt. djäkel, djäkla jne.
jäkt —et kiir, rutt; kiirustus; (väsimuseni)
tagaki-hutus, —ajamine. —a1 tr. ja intr. (kedagi)
taga kihutama; kiirustama, j. efter (midagi)
taga ajama, j. sig trött ennast väsitama,
—ande —t subst. part. kiirustamine, ruttamine,
—fylld adj., en j. dag kiire ja töörohke päev.
—ig adj. ruttav, kiire, väsitav.
jämför|a2 1. tr. võrdlema. II. refl. ennast
võrdlema. —ande adj. part. võrdlev, j.
språkforskning võrdlev keeleteadus, —bar adj.
võrreldav. —else ~n,~r võrdlemine, võrdlus, / j.
med võrreldes (millegagi). —elsevis adv.
võrdlemisi, —lig adj. võrreldav.
jämk|a1 I. tr. sobitama, tasandama,
võrdsusta-ma; muutma; ühetasa tegema; ühepalju pa-
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
