Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - kilo ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
kilo/klack
kilo [tj— v. k—] —1,= kilo. —gram kilogramm.
—meter kilomeeter, —watt füüs. kilovatt,
kilt [k—] —en,—ar ruuduline šoti (meeste)seelik.
kim [tjimm] v. kim|me —men,—mar astja—,
anu-malaud, (anuma) külglaud. —rök tehn.
kiindrus, musta värvainena kasutatav tahm.
kim ma1 intr., lit. kella helistama,
kimono [k—] —n,—r kimono, —skuren adj. part.
kimonolõikeline. —ärm kimonokäis.
Kina Hiina.
kina —n med. kiinakoor. —bark vt. eelm.
—droppar kiina-liittinktuur.
kind —en,—er põsk, pale. —ben põseluu, sarn.
—grop põselohk. —knota põsenukk, sarn.
—pust —en,—ar van. kõrvalops, —kiil.
—pusta1 tr. kõrvakiilu e. mööda kõrvu andma,
—tand purihammas.
kindergarten [k—] (en) lasteaed, mängukool.
kinematograf [tj v. k—] —en,—er van.
kinema-tograaf.
kines [—és] —en,—er hiinlane, —a1 intr., nalj.
öömajal olema, ööbima, —eri [—i] — (e)t,—er 1.
hiina stiil ja maitse; koll. Hiinas valmistatud
ehteasjad. 2. formalistlikud määrused, —isk
adj. hiina. —isk|a 1. —an,—or hiinlanna. 2.
—an hiina keel.
kinetik [—lk] —en erik. kinemaatika,
kinetisk [—é—] adj. kineetiline, liikumisse
puutuv.
kinin [—in] —et v. —en farm. hiniin.
kink 1. —en,—ar mer. sasisõlm; pundar, kägar.
2. —et fam. virin, pirin, irin. —a1 intr. v. refl.
1. mer., k. sig puntrasse e. sassi minema. 2.
virisema, pirisema, irisema. —blåsa fam.
viriseja, hädapasun, piripill. — ig adj. 1. virisev,
irisev; nõudlik. 2. fam. keeruline, raske,
täbar, vi befann oss i en k. situation olime
täbaras seisukorras,
kiosk [k— v. tj—] —en,—er kiosk,
kip —en,—ar mer. uure, õnarus (kust tross läbi
tõmmatakse). —a1 tr. (ankrut) reelingule
tõstma taaveti abil.
1 kippa1 intr. (hinge, õhku) ahmima; (flämta)
lõõtsutama.
2kipp|a* intr. ja tr. 1. loksuma, logisema. 2. tehn.
ümber minema, skon k-ar king loksub e.
logiseb, k-a ner skor kingi ära tallama,
kingakontsi viltu tallama, vattnet k-ar under
sulorna vesi lirtsub taldade ali, k-a över ümber
ajama, —sko viltutallatud king. —skodd adj.
part. ilma sukkadeta kingades, —vagn
isekal-lutaja.
kirgis [k—] —en,—er kirgiis, —isk adj. kirgiisi,
kiromanti [—i] — (e)n hiromantia, käejoonte järgi
ennustamine,
kirskål [tj—] bot. naat.
kirurg [tj—] —en,—er kirtirg, haavaarst. —i [—i]
—(e)n kirurgia, —isk adj. kirurgiline.
kis [tj—] —en,—er miner. rähk. —el miner, räniki-
vi. —elsyra keem. ränihape.
kis|a1 intr. (silmi) kissitama, kississilmi vaatama.
—ögd adj. part. kissis silmadega.
*kiss [k—] interj. kiisu, kiisu! — |e — en,—ar fam.
1. kiisu, kass. 2. pajukass, pajuurb. — ekatt,
—emiss(e). —emåns fam. kiisu, kass.
2kiss [k—] —et fam. piss. —a1 intr. pissima,
kist|a —an,—or kirst, kast; rakked; (lik—) kirst,
puusärk, —botten kirstupõhi. —(e)brev van.
(värvitud) puulõige (kirstukaane sisekülje
kaunistamiseks),
kitin [tj—] —et v. —en keem. kitiin.
kiton [—ån] — en,—er aj. kitoon, teat.
vanakreeka meesteriie.
kitslig adj. (snarstucken) ärrituv, hell,
kannatamatu; (småaktig) väiklane; (retsam) õrritav,
pilkav; (besvärlig) täbar, keeruline, en k.
historia täbar lugu. —het —en,—er väiklus,
ärri-tuvus; täbarus, keerulisus,
kitt —et kitt, akta dig för k-et fig. vaata, et sa
pigisse ei jää!. —a1 tr. kittima.
kitt|el —eln,—lar katel. ~dal häil(org). ~formig
adj. katlakujuline.
kittl|a1 tr. kõditama, kõdistama; fig.
kannustama, (taga) õhutama, k-a ngns nyfikenhet
kellegi uudishimu äratama. —ar|e — (e)n,= 1.
kõ-ditaja. 2. anat. kõdisti, kliitor. —as1 dep.
kõditama. —ig adj. kõdi kartev, —ing ~en,~ar
kõditamine; kõdi; sügelemine, känna k. i
foten jalg sügeleb,
kiv —et riid, tüli, vaidlus, nägelus, jagelemine,/wi
(pin) k. kiuste, —a1 intr. ja —as1 dep.
riidlema, tülitsema, vaidlema, nägelema,
jagelema. —aktig adj. riiakas, tülitsemishimuline,
tülinoriv. — aktighet —en riiakus.
kjol —en,—ar seelik, (naiste)kuub, undruk; fig.
naisterahvas, —ficka seelikutasku. —tyg 1.
seelikuriie. 2. fam. naisterahvas,
kjort|el —eln,—lar vt. kjol. ^regemente
naisteva-litsus. ~vägen, gå k. naiste abi tarvitama
(millegi saavutamiseks),
kjus|a —an,—or van., luul. (kitsas) org.
^labb —en,—ar lõmm, nott, puutomp; kai.
(puust) käba; dial., mer. rahu, kari. —sköt
võrk puust käbadega. —strömming (suur ja
rasvane sügisene) räim. —ved peeneks
raiutud e. lõhutud puud, halupuud. —a1 intr.,
soom. puid lõhkuma.
2klabb —et 1. raske teeolu. 2. fam. kupatus. —a1
intr. külge v. kinni jääma, snön k-de under
skidorna lumi jäi suuskade külge kinni, k.
fast kinni jääma, —fore raske teeolu märja
lumega. —ig adj. külgehakkav, —snö märg,
külgehakkav lumi.
*klack —en palgatud plaksutajad. —ör —en,—er
203
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
