- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
209

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - kläm ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

kläm/knap

riietus, riided, rõivad, —skåp riidekapp,
—streck pesunöör. —sömmerska õmbleja,
—väg, i k. riietuse e. rõivastuse suhtes, mis
riietesse e. rõivastusse puutub,
kläm —men,—mar 1 .få ngt i k. midagi kuhugi
vahele jätma, råka i k. fig. täbarasse
seisukorda sattuma, kimpu jääma. 2. hoogsus,
võimsus, jõud, energia, göra ngt med k.
midagi hoogsalt e. energiliselt tegema. 3.
(sammanfattning) kokkuvõte; peapunkt,
lõppotsus. 4. fam., få k. på ngt midagi teada saama,
midagi taipama, —ma 1. —man,—mor a.
kimbatus, kitsikus, raskus, täbar seisukord,
häda. b. näpits, klamber, pesupulk. 2.2 tr. ja
intr. (kokku) pigistama, suruma, pressima,
litsuma, vajutama. —mar|e —(e)n,= klamber,
näpits, kramp, —mig adj., fam. 1. hoogne. 2.
tubli, töre, en k. tös töre tüdruk, —ning
—en,—ar pigistamine, surumine, pressimine;
pigistus, surve, —skruv presskruvi. —tång
näpitstangid.
klämt —et helin, helistamine, kellalöömine. —a1
intr. helistama, kella lööma, —ning — en,—ar
kellalöömine, helistamine, —slag kellalöök,
—helin, —ar|e —(e)n,= fam. naps, topka.
kläng|a21. intr. (klättra) ronima; (om växter)
kinnituma, väänlema; mets. (seemneid, käbisid)
päikese käes kuivatama. II. refl., k-a sig fast
vid ngt millegi külge klammerduma, —böna
bot. väänuba, türgi uba. — |e —et,—en bot.
köitraag, vääne, väänel. —låda mets. kast
käbide kuivatamiseks, —växt vääntaim,
klänning —en,—ar kleit. — styg kleidiriie.
kläpp — en,—ar 1. tomp, tükk; kõra, tila; pendel.
2. kai. konksuga puuvars. 3. fam. jõmpsikas,
põngerjas.

klärobskyr v. clairobscur [—yr] —en
heletumedus, valgusvari.
klärvoajan|s v. clairvoyanc|e [—àr|s] ~en
selgeltnägemine. —t [—år|t v. —ànt] adj.
selgeltnä-gev.

klätt —en,—ar 1. küngas, nõlvak, mäetipp. 2. bot.

äiakas, nisulill.
klätt I ra1 intr. ronima. —erfot zool. ronijalg.
-er-fågel ronilind. —erjärn ronimisrauad.
—eror-gan bot. köitraag. —ersko 1. ronimisrauad. 2.
saabas mägedes ronimiseks. —erväxt bot.
ronitaim. —rar|e —(e)n,=
ronija;karjäärihimuline isik. —ring ~en,~ar ronimine,
klävitt [—i—] interj. uhuu!
klös —en,—ar põll. sõrgäke. —a2 tr. küünistama,
kriimustama; kratsima, kraapima, k. ut
ögonen på ngn kellelgi silmad peast välja
kiskuma. —as2 dep. küünistama, kratsima, —harv
põll., vt. klös. —harva1 tr. sõrgäkkega
äestama. —ning —en,—ar küünistamine,
kriimus-tamine; kratsimine, kraapimine.

klöv —en,—ar 1. sõrg. 2. dial. koormasadul;
kan-nikoorem. —ad adj. part. sõraline. —djur
zool. sõralised, —sjuka vet. sõratõbi.
klöver —n 1. bot. ristik(hein), härjapea. 2. mäng.
risti, —blad ristikuleht. —frö ristikuseeme.
—fält ristikheinapõld, ristikuväli. —hö
ristikhein. —silke, —snärja bot. ristikuvõrm. —vall
ristikheinapõld. —äng vt. eelm.
klövj|a1 tr. kanniloomadel transportima.
—ebör-da kannikoorem. —ehäst kände—,
kanniho-bune. — esadel koorma—, kannisadul.
knack 1. interj. kopp! klopp! klopsti! 2. —en
mäng. kolmleht. —a1 tr., pers.tja impers., intr.
koputama, kloppima; kopsima, toksima;
klõbistama, k. på dörren uksele koputama, k.
på skrivmaskinen kirjutusmasinal
klõbistama, k. fram 1. (vaimu) välja koputama. 2.
kirjutusmasinal maha kirjutama. 3. krohvi
maha koputades (seinamaali) esile tooma,
—ning —en,—ar koputus; kloppimine;
kopsi-mine, toksimine, —sten makadam; kivi
koputamiseks. —vurst —en,—ar keed. suitsuvorst,
knagg v. knagg|e —en,—ar puupulk, varn; krobe-

lisus, ebatasasus; käepide; oks.
knaggl|a1 refl., k-a sig fram komberdama,
vaevaliselt edasi kõndima, k-a sig igenom
vaevaliselt läbi saama. —ig adj. künklik, konarlik,
ebatasane; keeruline, vaevaline; raske, ha det
k-t kitsastes oludes elama. —ighet ~en
krobe-lisus, konarlikkus; keerulisus,
knak —et nägin, ragin; krõbin, krabin; kolin;
naksatus. —a1 intr., pers. ja impers.
nagisema, ragisema; krõbisema, krabisema;
naksa-tama; raksuma, det k-r i lederna liikmed
naksuvad, isen k-r jää ragiseb e. paugub,
gräset växer så att det k-r om det fam. rohi
kasvab nii et naksub, k. till naksatama.
knal adj. fam. napp, vilets, vaene, kitsas, i k-a

omständigheter kitsastes oludes,
knall —en,—ar pauk, paugatus; põmakas,
põmm; raksatus, mürts, dö k. och fall järsku
surema, —a1 intr. paukuma, paugutama;
raksatama; lõhkema, —dosa tehn. petard.
—effekt põrutav uudis, —gas keem.
pauk-gaas. —hatt 1. sütik. 2.fig. kõva mehekübar.
—kvicksilver keem. paukelavhõbe.
knalla1 I. intr. tasa minema, kompima, det k-r
och går läheb, nagu lükkad, läheb kah
kuidagimoodi. II. refl., k. sig iväg minema
kompima, oma teed lonkima, k. sig undan eest ära
sörkima, peitu putkama, det är tid att k. sig i
säng aeg on voodisse pugeda,
knall |e —en,—ar 1. küngas, mäekink; nõlvak. 2.
mer. kuivik. 3. rändkaupmees
(Västergötlan-dis). —hård adj., fam. kivikõva.
knap —en,—ar mer. pulk reelingus köite
kinnitamiseks, paal.

209

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0241.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free