Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - knäppare ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
knäppare/kok
dest lahti võtma, k-a om sig selga võtma ja
kinni nööpima, k-a till kinni nööpima,
—anordning nööpkinnis. —känga nööpsaabas.
—ning ~en,~ar 1. nööpimine. 2. nööpkinnis.
knäppar|e —(e)n,= 1. pähklitangid. 2. zool.
nak-sur.
knäppe —t,—n pannal; lukk, sulg.
knätt (ett) dial, vt. 2knäpp.
knävelborr —en,—ar nalj. vurrud, vuntsid,
mokahabe.
knävring —en,—ar mer. silmuses puupulk,
knöl —en,—ar 1. (buckla) muhk, kühm; mügar,
käsn, pahk; bot. mugul. 2. fig. (drummel)
mühakas, jõhkard. —a1 tr. kortsutama;
kummi lööma, k. sig kortsu minema, k. ihop, till
kompsu panema, kokku keerama. —ig adj.
muhklik, pahklik, käsnane. —ighet —en,—er
muhklikkus, pahklikkus. —påk malakas,
vemmal, —rot bot. mugul, —tand zool.
puri-hammas.
knös —en,—ar fam. rahamees, pursui, en rik k.
rikas mees.
knövla1 tr. ja refl., fam. kortsutama; kortsuma,
kortsu minema, k. ihop kägrutama,
käkerda-ma.
ko —n,—r lehm. —bent adj. part. x-jalgne,
räsas-j algne, —foder loomasööt (—da), —fot
lehma-jalg; tehn. sõrgkang. — fångar |e —(e)n,= tehn.
kaitseraud, —handel fig., pöl.
lehmakauplemine. —kalv lehmvasikas, lehmik. —koppor
pl., vet. lehmarõuged. —koppympning
lehmarõugete panek. —lugn adj. vagane
nagu lammas. — mjölk lehmapiim, —skälla
lehmakell, krapp. — spillning lehmasõnnik,
—svamp bot. lehmapuravik. —vända2 intr.,
mer. pärituult pöörama, lehmavänta tegema;
pöl. järsult pöörama, uuele seisukohale
asuma. —ögd adj. part. lehmasilmaline.
koaff|era1 tr. kammima, soengut tegema. —yr
[—yr] ~en,~er soeng, frisuur. —ör [—or]
~(e)n,~er juuksur, frisöör.
koagulation —en koagulatsioon, hüübimine.
koaguler|a1 intr. koaguleeruma, hüübima, —ing
~en koaguleerumine.
koalition —en,—er koalitsioon, ühinemine, liit.
—sministär pöl. koalitsioonivalitsus,
kobb|e —en,—ar 1. kari, kaljulaid, —saareke. 2.
zool. hüljes. 3. dial., kai. käba.
kobolt [—å—å—] —en koobalt, —färg keem.
koo-baltvärv. —glans miner, koobaltläik,
kobal-tiin.
kobr|a t—å—] —an,—or zool. kobra, prillmadu.
kobrygga mer. 1. hoiuruum ülatekil. 2. bakile
viiv sild.
*kock [—å—] —en,—er kokk (—ki), kerapisik.
2kock [—å—] —en,—ar kokk, ju flera k-ar dess
sämre soppa vanas, mida rohkem kokki,
seda halvem supp, hungern är (den) bästa
k-en vanas, nälg on kõige parem kokk. —|a
1.—an,—or naiskokk. 21 intr., fam. toitu
valmistama. —(s)pojke kokapoiss.
kod [—å—] — en,—er 1. kood, kokkulepitud
salakeel; salakirja võti. 2. vt. järgm. —ex
—en,—ar koodeks, vanaaegne köidetud
käsikiri; jur. seaduste kogu; reeglistik. —icill
[—iil] —en,—er (testamendi—) lisa. — ifiera1 tr.
kodifltseerima, seadusi üheks koguks
süstematiseerima. —ifikation —en,—er
kodifikat-sioon.
kodilj [—llj] 1. —en fam., hela k-en kogu
kupatus. 2. muutm. mäng kahekordne turakas,
koefficient [—ént] —en,—er mat. koefitsient,
kordaja.
koexiste|ns ~en koeksistents, samaaegsus. —ra1
intr. koeksisteerima, samaaegselt kõrvu
eksisteerima.
kofen [—é—] fam., inte ett k. mitte raasugi,
koff [—å—] —en,—ar mer. lameda põhjaga
kaljas.
koffein [—å—] —et v. —en keem. kofeiin,
—förgiftning kofeiinimürgitus.
kofferdi [—å—i] kaubalaevatransport. —fart
kaubalaevandus. —fartyg kaubalaev, —flotta
kaubalaevastik. —st —en,—er kaubalaev;
kaubalaevamadrus.
koffert [—å—] —en,—ar kohver, sumadan, —fisk
zool. kohverkala.
koft|a [—å—] —an,—or 1. kampsun, kootud jakk.
2. dial. pikk kuub.
kog|er —ret,= 1. nooletupp. 2. mer. rohutünn.
kogg [—k—] en, - ar mer., aj. teat. liiki purjelaev.
kognat [—å—åt] —en,—er emapoolne sugulane,
kognaat.
kohesion [—ön] —en füüs. kohesioon,
tõmbejõud sama keha molekulide vahel.
—skraft kohesioonijõud.
kohort [—art] —en,—er 1. aj. kohort, kümnendik
Rooma leegioni. 2. fig. jõuk, salk.
koj [—å—] —en,—er mer. (laeva)koi, krypa till
k-s fig. koisse ronima, magama heitma.
—|a l.1 intr. v. refl., mer. magama heitama. 2.
—an,—or hütt, hurtsik, onn. —plats koikoht,
magamiskoht (kajutis),
kok —et 1. keetmine, keede; keedus, keet. 2. fig.,
ett k. stryk kere—, nahatälis.— a!I. tr. keetma;
rõhut. abis.: k. ihop kokku e. vähemaks
keetma; fig. putru keetma, k. in sisse keetma. II.
intr. keema, låta k. keeda laskma, det k-de i
honom fig. tal kees veri sees; rõhut. abis.: k.
bort ära keema, tühjaks keema, k. ihop
vähemaks e. kokku keema, k. upp üles keema,
keema minema, k. över üle keema, —ar|e
—(e)n,= keetja; keeduriist, —aparaat, —bil,
—vagn sõj. väliköök, —bok kokaraamat.
213
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
