Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - Kors ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Kors/koschenill
lill; ehit. ristlillik. —blommig, — blomstrig
adj., bot. ristõieline, —drag (läbi)tõmbus.
—eld sõj. risttuli. —farare —n,= aj. ristisõdija.
—form ristikuju. —formig adj. ristikujuline,
ristjas. —fasta2 tr. risti lööma, risti
naelutama. —fastelse ristilöömine. — förhör
ristkü-sitlus, ristküsimustega ülekuulamine, —gång
pl. —ar ristkäik; sammaskäik. —kyrka
ristki-rik. —lagd adj. part. ristis, risti e. ristamisi
olev. —ning — en,—ar ristamine, risti—,
rista-misipanek; risttee, ristumiskoht; ristsugutus;
ristand. —ningsprodukt ristand, ristamise
saadus, —näbb zool. käbilind, ristnokk. —ord
ristsõna, —riddare risti—, raudrüütel, —rygg
ristluud, —spindel zool. ristämblik. —stygn v.
—styng ristpiste, —tåg aj. ristisõda, —käik.
—vis adv. ristamisi, ristakuti, risti, —väg
risttee. —ört bot. ristirohi.
Kors Risti.
korsar [—å—år] —en,—er van. korsaar,
mereröövel.
korselett [—å—é—] —en,—er korseti j a
rinnahoidja kombinatsioon.
korsett [—å—é—] —en,—er korsett, nööritav
pihik.
korsikan [—å—ån] —en,—er korsiklane. —sk adj.
korsika. —sk|a —an,—or korsiklanna.
korso [—å—å] —n korso, karnevalirongkäik.
^ort [—o—] —et,= kaart, lägga k-en på bordet
fig. kaarte lauale panema, sätta allt på ett k.
fig. kõike ühele kaardile panema, sköta sina
k. väl fig. oma kavatsustes edu olema
(kellelgi), kõiki võimalusi hästi ära kasutama, titta
i ngns k. fig. kulisside taha vaatama, kellegi
kavatsust teada saama, blanda bort k-en för
ngn fig. kedagi segadusse ajama, —brev
kaartkiri. —hus kaartidest maja; fig.
(luftslott) õhuloss, —konst kaarditrikk, kunsttükk
kaartidega, -lapp mängukaart. —lek (mängu-)
kaardid, —oxe nalj. kaardilõvi. —register
kartoteek. —spel kaardimäng, —spelare
kaar-dimängija. —stämpel kaarditempel,
kontrolltempel mängukaardil. —system
kaardisüsteem.
2kort [—å—] adj. lühike, vara för k. i rocken fig.
liiga väike ja tähtsusetu olema, k-a varor
segakaup, pudukaup, k. sås keed. paks kaste,
k. till växten lühikese kasvuga, göra ngn ett
huvud k-are kedagi peajagu lühemaks
tegema, dra det k-aste strået fig. kaotama, k. om
huvudet fig. äkiline, äge, järsu vihaga,
komma till k-a fig. ebaõnnestuma, mitte suutma,
för k. tid sedan (nyss) äsja, hiljuti; adv. för
att fatta sig k. lühidalt öeldes e. kõneldes, k.
sagt lühidalt öeldes, k. och gott lühidalt,
ühesõnaga; (utan omsvep) ilma pikema jututa,
otseteed, hålla ngn k. fig. kedagi rangelt
kohtlema, k. därpå varsti pärast seda, inom
k. varsti, pea, peatselt, —a1 av tr. lühendama;
vähendama. —bent adj. part. lühi—,
masa-jalgne, —byxor pl. põlvpüksid,
—distanslöpare sport lühimaajooksja. —eligen adv.
lühidalt. —fattad adj. part. lühike, lühidalt
kokkuvõetud, —film lühifilm, —form keel.
lühivorm. —fristig adj. lühiajaline, k-t lån
lühiajaline laen. —halsad adj. part. lühikese
kaelaga, —het lühidus; nappus. —hornad adj.
part. lühisarveline, lühikeste sarvedega,
—hornsras lühisarveline tõug.
—hållsskjutning sõj. laskmine lühidistantsil. —hårig adj.
lühikarvaline, lühikeste karvadega; (om
person) lühijuukseline, lühikeste juustega,
—klippt adj. part. pöetud, lühikeseks
lõigatud. —livad adj. part. lühiealine, efemeerne.
—skalle anat. lühipea. —skallig adj.
lühipeali-ne. —skallighet lühipealisus. —slutning el.
lühis, lühiühendus, —strumpa sokk (—i),
—svansad adj. part. lühisabaline. —synt adj.
part. lühinägelik. —synthet lühinägelikkus;
harva lühinägevus. —tänkt adj. part. lühikese
aruga, mõtlematu, —varig adj. üürike,
lühiajaline. —varor segakaup, —våg el. lühilaine.
—vågsstation, —vågssändare lühilainesaatja.
—vägg lühem sein, põik sein. —växt adj. part.
lühikasvuline. —ärmad adj. part. lühikeste
käistega.
kortege [—å—és] —n,—r pidulik rongkäik;
sõidukite rida; auvalve,
korum = v. —et,= sõj. lühike jumalateenistus,
korund [—å—ü—] —en,—er miner, korund,
korus muutm., i k. kooris, kõik koos.
korv [—å—] —en,—ar vorst, —a11, tr. vorsti
tegema. II. refl., k. sig lonti langema; kal. sassi
minema (nööri kohta), —fabrik vorstivabrik.
—gubbe fam. vorstimüüja (tänaval), —ig adj.
lontis, k-a strumpor lontivajunud sukad,
—kaka keed. maksakook. —mat vorstitoit.
—skinn vorstinahk. —smet vorstitäidis.
—spad vorstileem, det är klart som k. fam.
iseenesest mõista, —sticka vorstitikk,
vorsti-pahl. —stoppning vorstitoppimine. —öre
fam., inte ett k. mitte kopikatki,
korvett [—å—é—] —en,—er sõj. korvett.
koryfé —(e)n,—er korüfee, väljapaistev tegelane,
juht; aj. koorijuht vana-kreeka tragöödias,
kos muutm., gå sin k. oma teed minema, springa
sin k. ära jooksma, vara sin k. ära e.
kadunud olema, han var redan sin k. ta oli juba
läinud. —|å —an,—or koos, suund, kurss,
ställa k-an till (åt) suunduma (kuhugi),
siirduma, minema,
kosack [—å—å—] —en,—er kasakas,
koschenill [—ill] —en keem. košenill
(karmiinpu-nane värvaine).
226
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
