Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - kritik ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
kritik/kroppsaga
kritisism.
kritik [—ik] —en kriitika, arvustus, under ali k.
allpool igasugust arvustust, —er —n,=
arvustaja, kriitik, —lust, —lusta, —lystnad
arvus-tushimu. —lös adj. ebakriitiline, naiivne,
—löshet kriitikalagedus, —puudus. —us
—en,—ar nalj. kriitik, arvustaja.
kritis|era1 tr. kritiseerima, arvustama, —k adj.
kriitiline, arvustav; (kitslig) väiklane; täbar,
kitsik; (brydsam) kardetav, hädaohtlik,
otsustav, saatuslik, ett k-t ögonblick kriitiline
hetk, otsustav silmapilk, k. punkt
pöördepunkt.
kroaser|a tr. ristsugutama. —ing ~en,~ar ristsu-
gutamine; ristand,
kroat —en,—er kroaat. —isk adj. kroaadi, —isk| a
1. —an kroaadi keel. 2. —an,—or
kroaatlan-na.
krock [—å—] —en,—ar fam. kokkupõrge, —a1 tr.
1 .fam. kokku põrkama. 2. sport krokeerima.
—era1 tr., sport krokeerima.
krocket [—å—] muutm. kroket, —båge
kroketi-värav. —klot kroketipall. —klubba
kroketi-nui. —spel kroketimäng.
krog —en,—ar kõrts. —gäst kõrtsikülastaja,
kõrtsiline. —kund isik, kes tihti käib kõrtsis, —liv
kõrtsielu. —värd vt. krögare.
krok —en,—ar 1. konks, haak; fam. ankur. 2.
kai. õng. 3. (bukt) käänak, käänd, kõverus,
looge. 4. (vrå) fam. nurk, ’kant’; kolgas. 5.
sõj., fam. kartser. 6. sport haak, gå i k-ar (om
väg) looklema, slå sina k-ar omkring ngn fig.
kedagi oma võrku ajada püüdma, nappapå
k-enfig. õnge hakkama, han har aldrig varit i
våra k-ar ta pole meie kandis käinud, —a11.
tr. käe alt kinni võtma; õnge otsa panema;
konksuga kinni hoidma. II. intr. ringi
minema. —ben, sätta k. för ngn kellelegi jalga ette
panema. —bent adj. part. kõverjalgne. —ig
adj. kõver, konksus; kääruline, looklev;
küürus, en k. spik kõver nael, en k. näsa
kongus nina, gå k. küürus käima, bli k.
küüru jääma, küüru tõmbuma, k. väg kõver
tee. —ighet —en kõverus; loogelisus,
käänuli-sus. —kniv uurdenuga, kõmmeldi. —linje
kõverjoon. —linjig v. —linig adj. kõverjooneline.
—na1 intr. kõverduma, kõveraks minema,
—näsa kongus nina, kullinina. —näst adj.
part. kongus ninaga. — ryggig adj. küürus,
—sabel türgi mõõk, kõver mõõk. —väg fig.
kõvertee, kõrvaltee, kaudne tee, begagna
k-ar kõverteid käima,
krokan [—å—ån] —en,—er keed. mandlitort.
krokett [—étt] —en,—er keed. kotlet,
kroki v. croquis [—i] —(e)n,—er krokii, skits,
krokodil [—il] —en,—er krokodill. —tårar pl.
krokodillipisarad.
krokus [—å—] —en,—ar bot. krookus,
krollilja [—å—] bot. kirju liilia,
krollsplint [—å—] merihein.
krom [—å—] —en v. —et keem. kroom, —at [—åt]
—en v. —et,—er v.= keem. kromaat,
kroom-happe sool. —atisk adj., muus. kromaatiline.
—garvning kroomparkimine. —gult
kroom-kollane. —läder kroomnahk. —stål
kroomte-ras. —syra kroomhape. —olitografi [—i]
kro-molitograafia, värviline kivitrükk. —osom
[—åm] —en,—er lood. kromosoom,
rakutuuma osis.
kron I a —an,—or kroon; võra; kroonlühter, k-a
och klave kull ja kiri, k-an (staten) riik,
kroonu, k-ans kaka kroonu leib, sätta k-an på
verket fig. tööle krooni peale panema, tööd
auga lõpetama, hon är en k-a för sitt kön ta
on naissoo kroon, nedlägga k-an troonist
loobuma, —bjudning med. normaalne
loote-asetus. —blad bot. kroonleht. —brännvin
kroo-nuviin. —glas kroonklaas. —hjort zool. hirv.
—jurist valitsuse juriidiline nõuandja, —juvel
kuninglik kalliskivi, —ljus küünal kroonlühtri
jaoks, —mutter tehn. kroonmutter. —prins
kroonprints, troonipärija. —prinsessa
kroonprintsess, —råd krooninõukogu. —tal, i
(jämnt) k. täiskroonides, —vittne jur.
peatun-nistaja. —vrak fam. sõjaväest vabastatu,
val-gepassimees. —ärtskocka bot. artišokk.
krono I egendom, —gods, —jord riigimõis,
riigimajand, kroonumaa, —hemman kroonutalu.
—häkte riigivangla. —jägare metsnik,
—kassör riigilaekur. —lots riigiloots. —ombud
riigiasjade ajaja, —park riigipark. —rättighet
riigiõigus. —skatt riigimaks, kroonumaks.
—skjuts aj. riigi—, kroonuküüt. —skog
riigi-mets. —uppbörd riigimaksustus. —utskylder
pl. riigimaksud. —åbo riigirentnik.
kronisk adj. krooniline, ett k-t missnöje
krooniline rahulolematus,
krono|logi [—å—å—å—i v. —o—o—] ~(e)n,=
kronoloogia, sündmuste ajaline järjestus;
ajaarvamine. —logisk adj. kronoloogiline, —meter
kronomeeter, täpsuskell.
kropp [—å—] —en,—ar keha; kere; ihu;
kehakuju, kasv, en sund själ i en sund k. terves
kehas terve vaim, med k. och själ ihu ja
hingega, en konstig k. fig. veider tüüp, inte ha
kläderna på k-en puupaljas olema,
kropps laga kehaline karistus, —ansträngning
kehaline pingutus, —arbetare kehalise e.
füüsilise töö tegija, —arbete kehaline töö.
—byggnad kehaehitus, —del kehaosa,
—hydda nalj. keha, maine kest. —konstitution
kehaehitus, —konstitutsioon, —kultur
kehakultuur. —lig adj. kehaline; füüsiline, reaalne,
—lighet ~en kehalisus, —pulsåder anat.,
231
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
