Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - krydda ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
krydda/kräk
en jämförelse som går på k-or ßg. lonkav
võrdlus.
krydd |å 1. —an,—or vürts, maitseaine. 2.1 tr.
vürtsitama, maitseaineid panema, —artad
adj. part. vürtsitaoline. —bod van.
koloniaalkauplus, vürtspood. —bröd vürtsitatud leib.
—krämare vürtspoodnik, —kvarn pipraveski,
maitseainete veski, —limpa teat. vürtsitatud
rukkileib, ^nejlika vürtsnelk. —ning ~en,~ar
vürtsitamine. —ost vürtsitatud juust,
—peppar nelkpipar. —sill vürtsitatud
konservhee-ringas. —skorpa vürtsitatud kuivik, —skåp
vürtside e. maitseainete kapp. —smak
vürtsini aitse. —ställ riiul vürtsipurkide jaoks,
—säng dial. juurvilja—, köögiviljapeenar.
—växt vürtstaim.
krylla1 intr. kubisema, kihisema.
krymp|a2 tr. ja intr. 1. kokku tõmbuma, kokku
minema e. kuivama;flg. vähenema. 2. kokku
vanuma, k-a ihop, samman kokku tõmbuma,
—fri adj. vanumatu, mis kokku ei tõmbu.
—ling ~en,~ar vigane, sant. —mån
kokku-tõmbumis—, vanumisjagu. —ning ~en,~ar
kokkutõmbumine, kokkuminek, vanumine.
kryolit [—it] —en miner, krüoliit.
kryp —et,= uss, ussike; fig. vilets olevus. —a4
intr. (kräla) roomama; ronima; (om växter)
looklema, väänlema; fig. lipitsema, pugema,
roomama; mäng. väiksemat kaarti välja
mängima, k. på alla fyra neljakäpakil käima,
k. till kojs fam. asemele ronima, det kryper i
skinnet ihu kiheleb, k. (i stoftet) för ngn fig.
kellegi ees roomama; k. fram esile tulema, k.
in sisse pugema; fam. vangi minema, k. ur
skinnet fig. oma nahast välja pugema, k.
bakom ryggen på ngn fig. kellegi selja taha
pugema, då kröp det ur dem fig. siis ütlesid
nad seda välja, —ar|e —(e)n,= roomaja,
—böna bot. madal türgiuba. —eri [—i] —(e)t,—er
fig. roomamine, lipitsemine, pugemine, —hål
urgas, sopp, peiduurk; fig. väljapääs. —in
[—in] —net,= sopike, nurgake, toake; hütt,
onn; pesa; peidukoht, —kedja tehn. roomik,
veolint. —skytt salakütt. —skytte
salaküttimine. —växt väänkasv,
krypt|a —an,—or krüpt, maa-alune kabel,
haud-kabel.
kryptisk adj. salapärane, mõistatuslik,
krypto 1. —t salakeel, siffer, kood. 2. adj.
salajane. —gam bot. krüptogaam, eostaim.
krynsantemum [—à—] —en,= v. krysantem
[—ém] —en,—er bot. jaanikakar, krüsanteem.
kryss 1. —et (kors) rist. 2. —en mer. (kryssning)
ristlemine, loovimine, laveerimine, ligga på k.
risteldes purjetama, —a1 intr. risti panema;
mer. ristlema, loovima, laveerima, —ar|e
—(e)n,= sõj. ristleja, —hult mer. saalingupuu,
kuhu parduunid toetuvad, —mast mer.
ahtri—, päramast. —prick mer. meremärk,
millest võib mööduda mõlemalt poolt, —valv
ehit. ristvõlv.
kryst|a1 tr. pigistama, pressima; pingutama;fig.
vaevaliselt esile tooma, pingutusega
sooritama, k-a fram välja pigistama e. pressima.
—ad adj. part. sunnitud, tehtud, teeseldud,
ebaloomulik, —ning ~en,~ar pressimine;
pingutamine, —värk med. sünnitusvalud,
krystallos [—ås] —en sahhariin.
kråk|a —an,—or 1. vares. 2. van. (huva) tanu;
(kerge) müts. 3. märk, konks, sätta en k-a för
ordet sõna konksuga ära märkima, elda för
k-orna fig. korstnat kütma, hoppa k-a
keksima. —bo varesepesa, —bär bot. kukemari.
—fötter pl., fig. varesejalad, kritseldus, —slott
nalj. majalogu. —spark varesejalgpiste.
—sång, det fina i k-en fig. asja finess, —vicker
bot. harilik hiirehernes. —vinkel nalj.
tüüpiline väikelinn, urgas.
kråma1 refl. edvistama, koketeerima;
uhkustama, uhkeldama,
krång|el —let 1. tüli, pahandus, sekeldus. 2.
kõr-valepuiklemine, ettekäänded; vigurid,
tembud. —la11. intr. sekeldama, pahandust
tekitama; (om häst) perutama; streikima,
jändama; kõrvale puiklema, vigurdama,
tembuta-ma, k. till sassi ajama, keeruliseks tegema. II.
refl., k. sig ifrån ngt riugaste e. tempudega
millestki välja pääsema, k. sig till ngt
riugastega midagi saavutama, —lig adj. (om
person) jonnakas, tujukas; puiklev; (om sak)
streikiv; keeruline, tülikas, segane; täbar,
kitsik, k-a affärer keerulised tehingud.
~makar|e —(e)n,= kiusupunn, jonniajaja;
sekeldaja, intrigeerija; tembutaja.
xkrås —et (inälvor) sisikond, smörja k-et fam.
maiustama, häid toite sööma; vulg. nahka
panema, kinni pistma.
2krås —et,= (bröst—, hals—) krooge, voit—,
krookkrae, —kaelus, —nål rinnanõel.
kräckla vt. kräkla.
’kräft|a —an,—or zool. vähk. —bur kahv. —djur
zool. koorikloomad. —fiske vähipüük,
—fångst vt. eelm. —gång fig. vähikäik. —håv
vähikahv. —kalas vähisöömine, —sööming,
—klo vähisõrg. —pest vähikatk. —skiva fam.
vähisööming. —sten vähikivi. —stjärt
vähisa-ba. —sås vähikaste.
2kräft|a — an med. vähktõbi, —artad adj. part.
vähkjas, vähitaoline. —knöl, —svulst
vähkkasvaja. —sjukdom vähktõbi, —sår
vähihaa-vand. —tumör vähkkasvaja,
kräk — et,= 1. (kryp) ussike; loom, putukas,
hundk. koeranäru. 2. (nötkreatur) fam.
koduloom, lojus. 3. (om person) halv. vaeseke,
233
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
