Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - kvarka ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
kvarka/kvinnoarbete
järele jääma, alles olema, —varande adj.
part. järelejäänud, järelolev, allesolev. —värö
—n (kohale)jäämine; (kohal)olemine.
kvarka —n vet. nõlg.
kvarn —en,—ar veski, den som kommer först till
k-en får först mala fig. kes ees, see mees,
guds k-ar mal långsamt men säkert jumala
veski jahvatab pikkamisi, kuid kindlalt, få
vatten på sin k. fig. oma veskile vett saama,
munnen går som en k. suu käib nagu
(tatra)-veski. —damm veskitamm, —pais; veskijärv,
—hjul veskiratas. —hus veskihoone;
jahva-tusseadmete ruum. —ränna veskiking,
—renn. —sten veskikivi, —tratt veskikolu.
—verk veski; veski jahvatusseadmed. —vinge
veskitiib. —öga veskikivi silm.
kvart —en,—er neljandik, veerand; ped.
vahetund; trük. kvart, veerandkaust; muus. kvart,
heliredeli neljas aste; sport kvart (teat. löök
vehklemisel), en k-s meter neljandik meetrit,
en k-s timme veerand tundi, klockan är en k.
i tre kell on kolmveerand kolm, veerand
puudub kolmest, en k. över två veerand kolm,
vara på tre k. fam. vintis olema, ha hatten på
tre k. na lj. müts viltu olema (kellelgi), en bok
i k. kvartformaadis raamat, —al [—àl] —et,=
kvartal, veerandaasta; veerandaasta
pension, üür jm. —alsavgift kvartalimaks.
—als-biljett kvartalipilet. —alshyra kvartaliüür.
—alsvis adv. kvartaliviisi, —kaupa, —band
kvartköide, kvartkaustas köide, —blad
kvart-leht. —er [—ér] —et,= 1. linnaosa, kvartal. 2.
sõj. korter. 3. fam. öömaja, ulualune,
peavari. 4. astr. (kuu)veerand. 5. kortel, bo i nästa
k. järgmises kvartalis elama, gå i k.
korterisse asuma, söka k. öömaja otsima, månen är i
sista k-et kuu on viimases veerandis ett k.
grädde kortel koort. — erforläggning sõj.
majutamine. —ermästare sõj.
majandusoh-vitser. —eron [—ön] — en,—er valgeverelise ja
muiati järeltulija, —ett [—ett] —en,—er muus.
ja fig. kvartett. —(s)format kvartformaat,
veerandkaust. —ing —en,—ar fam.
veerandlii-ter, "asunik". —o muutm., trük. kvart.
—(s)si-da veerandlehekülg. —(s)sekel
veerandsa-jand, kakskümmend viis aastat. — (s)final
veerandfinaal. —är adj., geol. kvaternaar,
kvarts — en,—er miner, kvarts, ränikivi. —glas
tehn. kvartsklaas, —lampa med. kvartslamp.
kvasi— liitsõn. võlts—, vale—, eba—, näilik, näiv.
—elegans võltselegants. —vetenskaplig
ebateaduslik,
kvass —en,—ar mer., kal. sumplaev.
kvassia —n bot. mõrupuu.
kvast —en,—er (sop—) luud; (båd—) viht;
(knippe) kimp, vihk; bot. kännas; mer. tooder,
luudpirk. —bindning luuategemine. —prick
mer. tooder. —skaft luuavars,
kvatern [—ärn] —en,—er trük. nii poognat,
kvav 1. adj. umbne, sumbunud; lämmatav,
rõhuv; kuum;/?g. väiklane, rõhuv, piiratud. 2.
gå i k. põhja minema, uppuma\fig. nurjuma,
ebaõnnestuma,
kved —en,—er v. —ar årh. emakas, emaihu,
kverulans [—åns] —en riiakus; laitmishimu,
nurin.
kvick adj. 1. kiire, nobe, vilgas, väle, kärmas. 2.
teravmeelne; leidlik, terane, nupukas. 3. van.
elav, k. i vändningarna väledate liigutustega,
kärmas, nobe, k. i benen kärmad, väledad
jalad, k. i huvudet teravmeelne, kiire taibuga,
k. i tungan terava e. väleda keelega, libeda
suuvärgiga, k-a ögon elavad silmad, ett k-t
svar leidlik vastus, göra sig k. på andras
bekostnad teiste kulul nalja tegema, —a11. tr.
ja intr., k. på ruttama, kiirustama, k. upp
elustama, elavaks tegema, (kellegi) tuju
tõstma. II. refl. ruttama, tõttama, kiirustama, k.
dig! tee kiiresti, ruttu, —drag vet. kõrivilistus.
—e —n (sarve)tohl. —het —en 1. nobedus,
kärmus, väledus. 2. terasus, leidlikkus. 3. pl.
—er teravmeelne nali. —huvud naljahammas;
tarkpea, —na1 intr., k. till, vid virguma,
toibuma; elustuma. —rot bot. harilik orashein,
—sand õõtsik. —silver elavhõbe.
—silverfor-giftning elavhõbedamürgitus. —silverpelare
elavhõbedasammas. —tänkt adj. part. kiire
taibuga, terane. —tänkthet —en kiire
arusaamine, taibukus, terasus. — ögd adj. part.
elavate silmadega.
kvid|a4 intr. vinguma, kiunuma; kaebama,
oigama; ohkama, —fågel zool. hiireviu. —an ilma
a. ja pl. vingumine, kiunumine; kaebamine,
oigamine,
kvidd —en,—er vt. elritsa.
kvietist [—ist] —en,—er kvietist.
kvig|a —an,—or mullikas, õhv. —kalv
lehmvasikas, lehmik.
kvillra1 intr. 1. (om vatten) sulisema, vulisema,
nirisema; lirtsuma. 2. (om fåglar) piiksuma,
siuksuma; siristama, vidistama, sädistama,
kvinn|a —an,—or naine, —folk naised,
naisterahvad, naissugu; naine, naisterahvas,
-folks-göra naistetöö. —lig adj. naissugu,
naissoost, nais—, naiste, naiselik, en k.
studerande naisüliõpilane, en k. bekant naistuttav, k.
fägring naiselik veetlevus, k-a klädesplagg
naisteriided. —lighet ~en naiselikkus. —s
~et,= fam. naine, naisterahvas,
kvinno|arbete naistetöö. —avdelning
naisteosa-kond. —bröst naiserind. —dräkt naisteriietus.
—dyrkan naistejumaldamine, —austamine,
—emancipation naiste emantsipatsioon,
—figur naiskuju, —frid aj. naisterahu; keeld
239
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
