Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - kvint ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
kvint/kväve
naisi tülitada. — fråga(n) naisküsimus,
küsimus naiste emantsipatsioonist, —gestalt vt.
—figur, —hamn, odjur i k. koletis naise
kujul. —hatare naistevihkaja, —kläder
naiste-riided, —rõivad, —kön naissugu; naised, av k.
naissoost, allt k. kõik naised e. naissoost
isikud. —linje (sugukonna) naisliin. —list
naise-kavalus. —läkare naistearst, —rov
naiste-rööv. —rörelse naisliikumine, —röst naishääl,
—sakskvinna naisliikumistegelane,
naisõiguslane. —sida 1. vt. —linje. 2. naistepool
(kirikus), —sjukdom naistehaigus. —skepnad
naiskuju. —tjusare naistevõluja. —välde
nais-tevalitsus.
kvint —en,—er muus. kvint. —a —n mets.
madalamat sorti saematerjal, —essens [—éns v.
—àr|s] —en kvintessents, kõige olulisem osa,
põhituum. —ett —en,—er muus. kvintett.
—Hera1 intr. mängima (mänguriistal),
klimberda-ma; tasa laulma; (om fågel) sädistama,
vidis-tama.
kvirr —et fam. kaebamine, nurin. —a1 intr., fam.
kaebama, hädaldama, nurisema.
kvissl|a —an,—or vistrik. —ig adj. vistrikuline,
vistrikke täis.
kvist —en,—ar oks, komma på grön k. fig.
haljale oksale jõudma, —a1 I. tr. oksi
kõrvaldama, laasima, k. av okstest puhastama,
laasima. II. intr., fam. jooksma, kiiruga kuskil
käima, ska vi k. dit ett slag? kas läheksime
korraks sinna?, k. över till bekanta tuttavate
poole minema, —fri adj. oksatu, oksteta,
låge. —hugga4 tr. laasima, oksi ära raiuma,
—hål oksaauk. —ig adj. okslik; fig. (kinkig)
täbar, kitsik, raske, keeruline, ett k-t problem
raske probleem, —knöl oksakoht, —ning
—en,—ar laasimine, okste raiumine, —ren
adj., vt. —fri. —såg mets. oksasaeg, —lõikaja.
kvitt muutm. pred. adj. tasa, kvitt, nu är vi k.
nüüd oleme tasa; bli k. ngn kellestki lahti
saama, göra sig k. sina förföljare ennast oma
jälitajatest vabastama, bli k. alla bekymmer
kõigist muredest vabanema e. lahti saama.
—a1 tr. ja intr. tasa arvutama, arveid tegema,
arveid õiendama, k. med varandra
teineteisega vahekorda selgitama; fig. tasuma, k. ont
med gott halba heaga tasuma; det k-r mig
lika see on mulle ükskõik, mul ükskõik, —ens
[—é—] —en,—er kviitung, —era1 tr.
kviteeri-ma; fam. tasuma, tagasi andma; sport tasa
tegema \fam. maha jätma, k. det jordiska siit
maailmast lahkuma. —ering — en,—ar
kvitee-rimine; tasategemine. —o —t,—n kviitung.
kvitten bot. kreeta õunapuu, pirnipuu.
kvitt|er —ret siristamine, sädistamine, sädin,
vi-distamine, vidin, svalors k-er pääsukeste
vidin. —ra1 intr. siristama, sädistama, vidista-
ma.
kvivitt [—itt] interj. viviit!
kvot —en,—er mat. jagatis; maj. kvoot, norm,
jagu. —era1 tr., maj. kvoteerima, kvooti
kindlaks määrama.
kväd|a4 tr. ja intr., årh. luuletama; luuletust
esitama, laulma. —e ~t,~n luuleteos, luuletus,
laul.
kväka2 intr. krooksuma; (om and) prääksuma,
grodan kväker konn krooksub,
kväkar|e —en,= kveeker. —sekt(en) kveekerite
usulahk.
kvälj |a2 (ka irr.) tr. süda paha olema,
pööritama, oksele ajama; vaevama, piinama; jur.
põhjendamatult kaebama kohtuotsuse
kohta. —ning ~en,~ar (südame) pööritus; vaev,
piin, han har k-ar tal pööritab süda, tal on
paha, tal iiveldab,
kväll —en,—ar õhtu; vrd. afton, god k. tere
õhtust, head õhtut, i k. täha õhtul, om k-arna
õhtuti, õhtutel, i går k. eile õhtul, i morgon k.
homme õhtul, mot k-en vastu õhtut, õhtu eel,
det lider mot k-en õhtu jõuab kätte, sent på
k-en hilja õhtul, vadfår vi till k. ? mis meil
õhtuks on?, göra k. dial. tööd lõpetama, seklet
lider mot sin k. fig. sajand jõuab lõpule, —as1
dep., impers., det k. õhtu jõuab kätte,
—ningen videvik, õhtuhämarus.
kvälla2 intr. pulbitsema, uhkama, välja
purskama; voolama, floden kvällde över sina
bräddar jõgi tõusis üle kallaste, tårarna kvällde
ur hennes ögon pisarad voolasid tema
silmist.
kvälls larbete õhtune töö. —belysning õhtune
valgus; õhtune valgustus, —bris õhtutuul.
—kröken, på k. fam. õhtu eel, õhtul, —luft
õhtune õhk. —mål, —måltid õhtusöök,
—nyheter õhtused uudised, —rond, läkaren går k-en
arst teeb oma õhtust visiiti, —tidning
õhtuleht, õhtune ajaleht, —vard ~en,~er
õhtusöök.
kväs|a2 tr. alla suruma, nuhtlema, karistama;
alandama, nina peale andma, han skulle
behöva k-as en smula talle oleks vaja natuke
nina peale anda, k-a oppositionen
opositsiooni alla suruma, —ning ~en,~er nuhtlemine,
karistamine, nina peale andmine.
kväv|a2 tr. lämmatama; fig. summutama, maha
suruma, k-a elden fig. tuld kustutama, k-a
upproret i dess linda fig. mässu juba alguses
maha suruma, k-a en gäspning fig. haigutust
alla suruma, k-ande värme lämmatav
kuumus. —as2 dep. lämbuma, rösten kvävdes
hääl jäi kurku kinni, —ning ~en lämbumine.
—ningsanfall lämbumishoog.
kväve —t keem. lämmastik, —gödsel
lämmastik-väetis. —halt lämmastikusisaldus. —hunger
240
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
