Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - käril ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
käri I/köld
~n,= subst. part. hageja, nõudja. —omål
kaebus, kohtulik nõue, hagi.
käril vt. kärl.
kär(r)ing —en,—ar (vana)eit, (vana)moor; vulg.
krõhva; (om män) halv. memm,
memmepoeg, en gammal k. vanaeit, vara som k-en
mot strömmen v. som Motvalls k. vastakas
naine olema, teistele vastupidiselt talitama,
mõistusvastaselt talitama, —aktig adj.
va-naeidelik —knop, —knut mer. hoorasõlm.
—krok vt. krokben, —prat naistejutt, tühijutt,
valejutt, loba. —skvaller, —sladder, —snack
klatšijutt, keelepeks, —tand bot. nõiahammas.
kärl v. käril —et,= nõu, anum, astja, riist; anat.
soon; bot. soon, trahhee. —system soonkond,
soonte süsteem, —växt, —kryptogam bot.
eostaim väljaarenenud soonte-süsteemiga.
kärleks|affär armulugu, —brev armastuskiri,
—dikt armastusluuletus, —laul. —dryck
ar-mujook. —full adj. täis armastust, hell, õrn.
—fullhet hellus, õrnus, armastus,
—förbindelse armuvahekord, —förhållande vt. eelm.
—förklaring armu—, armastusavaldus. —gud
armatusjumal. —gudinna
armastusjumalan-na. —historia armulugu. —krank adj., fam.
armunud, —liv armuelu, —lös adj. südametu,
kalk, kõvasüdameline; armastusetu. — löshet
südametus, kalkus, kõvasüdamelisus;
ar-mastusetus. —måltid armastussöömaaeg
(muistses ristikoguduses), —pant armupant.
—poesi armastusluule, —rik adj.
armastusri-kas, täis armastust, —roman
armastusro-maan;flg. armulugu, —seiklus, —äventyr
armuseiklus. —ört bot. suur kukehari, kidihein.
’kärn|a 1. —an,—or kirn. 2.1 tr. kirnuma, kirnus
võid tegema, —färsk adj., k-t smör värske
või. —ning ~en,~ar kirnumine. —mjölk
peti—, võipiim.
2kärn|a 1. —an,—or (frukt) süda, kivi, luu; seeme,
tuum; sisu; tera;fig. tuum, üdi. 2.1 tr.
seemnetest vabastama, —frisk adj. terve
südamega e. tuumaga;/zg. täiesti terve, —frukt
seemnevili. —full adj. tugevate seemnetega; fig.
tuumakas, sisukas, —fysik tuumafüüsika.
—gubbe tubli ja terve vanamees, —hus
seem-nerüü. —ig adj. seemneid täis; tuumakas,
—kari tugev, terve mees, jõumees,
—kraftverk aatomielektrijaam. —klyvning/wws.
tuu-malõhustamine. —laddning fiiüs.
tuuma-laeng. —linje erik. keskjoon, telg. —problem
põhiprobleem, —punkt keskpunkt, —reaktion
fiiüs. tuumareaktsioon. —skugga astr.
täisva-ri. —språk tuumakas, sisukas keel;
mõttetera, aforism, —sprängning füüs., vt.
—klyvning. —sund vt. —frisk, —trupp eliitväeosa;
fig. paremik, —vapen tuumarelv, —ved mets.
lülipuit, kõva puu. —virke vt. eelm.
kärr —et,= (lågmosse) soo, raba. —artad adj.
part. soine. —hö soohein. — hök zool.
loorkull. —ig adj. soine, —mark soomaa, soine
maa(pind). —mes zool. sootihane, —växt
soo-taim. —äng sooniit, —heinamaa,
kärr|a —an,—or käru, kaarik; sl. mootorsõiduk,
auto; (kärrlass) käru—, kaarikutäis.
—ebös-sa, —ebyssa van. kahur, suurtükk, —hjul
käru—, kaarikuratas. —skalm käru—,
kaari-kuais.
kärv adj. kare; jäme, vali, karm, kange; (om
smak) kibe, mõru; (om natur) karm, viljatu;
sünge, en k. kritik karm e. vali kriitika. —a1
intr. rangeks muutuma, —na1 intr., vt. eelm.
kärv|a1 tr., põll. vihku siduma. — |e —en,—ar
vihk, kubu, (lina)peo, kimp, punt.
kättar|e —(e)n,= ketser, ususalgaja. —bål tuleriit
ketserite põletamiseks, —förföljelse ketserite
tagakiusamine, —domstol aj. ketserikohus.
kätt|e — en,—ar aedik, salv (—e).
kätter|i [—1] —i(e)t9—ier ketserlus, ketserlikkus.
—sk adj. ketserlik, ketseri(te).
kätting —en,—ar 1. kett, ahel. 2. (i vävning) lõim.
—(s)bom lõimepoom. —(s)länk ketilüli.
kättj|a —an årh. kiim, kiimalus, tiirasus. —efull
adj. kiimaline.
lkäx v. kex [k— v. tj—] —et v. —en,= biskviit.
2käx —et,= soolekeskmed.
3käx —et (kält) mangumine, nurumine; naaklus.
—a1 intr. manguma, nuruma; naaklema. —ig
adj. irisev, naaklev.
kö [k—] —n,—er 1. (biljard—) piljardikepp, köö.
2. (rad) rida, järjekord, saba; sõj. järelsalk,
stå i k. sabas seisma, —a1 intr., vt. eelm.
kök —et,= köök; kokakunst; köögipersonal;
keeduaparaat.
koks|a —an,—or keetja, naiskokk, köögitüdruk,
—artiklar köögitarbed. —avfall köögijäte.
—björn nalj. köögikaru. —departement v.
—departemang ~et,= nalj. köök. —dorr
köögiuks. —handduk köögirätik. —latin vilets
ladina keel. —mästare ülemkokk, —saker pl.
köögiriistad, —tarbed, —trädgård
köögivil-jaaed. —växt köögivili,
kökkenmödding [k—] —en,—ar muinast. kiviaja
asula; fig. prügihunnik; segadus,
köl — en,—ar mer. kiil (—u), andur, emapuu; bot.
andur, sträcka k-en till ett fartyg laeva
ehitamist alustama, vända k-en i vädret kiilu õhku
tõstma, hålla på rätt k. tasakaalus hoidma,
komma på rätt k. fig. asja õigele teele viima.
—ad adj. part. kiiluga varustatud. —formig
adj. kiilukujuline. —hala1 tr., mer.
kiilhaala-ma. —rum mer. kiiluruum, trümm. —svin
mer. kiilson. —vatten mer. kiiluvesi; fig.
sõi-duvesi.
köld —en,—er külm, külmus, stark k. pakane, be-
244
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
