- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
247

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - ladugård ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

ladugård/lagra

pide. —stake, —stock laadimisvarras.

ladu|gård v. la|gård laut. —gårdsgödsel
lauda-sönnik. —gårdskarl laudamees. —gårdslänga
laudahoone(d). —länga kõrvalhooned,
—svala zool. suitsupääsuke.

lafs —et fam. lodevus; lohakus, —a1 intr., fam.
lonkima, kaaberdama. —ig adj., fam. lodev,
lohakas; labane.

Jlag —en (lösning, vätska) lahus, vedelik.

2lag — et,= 1. (varv) kord, lade. 2. (sällskap)
seltskond, kamp; koosviibimine, oleng, 3.
sport meeskond. 4. ped. ühe klassi kirjatööd.
5. mer. kõik kahurid, millega võib korraga
tulistada, ett glatt 1. lõbus oleng; lõbus
seltskond, bryta l-et seltskonnast lahkuma, i l.
med (kellegagi) seltsis e. kambas, vara i l.
med dial., fam. suguliselt läbi käima, ha ett
ord med i l-et sõna kaasa rääkida olema
(kellelgi), i senaste l-et väga hilja, viimsel
silmapilgul, sätta ngt i l. midagi korda seadma,
råka ur l. korrast ära minema, rikki minema,
göra ngn till l-s kellegi tahtmise järgi tegema,
över l. kõik kokku, bästa l-et vann kõige
parem meeskond võitis, ge ett glatt l. mer.
kogupauku andma.

3lag —en,—ar seadus, läsa l-en för ngn fig.
kellelegi epistleid lugema, kellelegi peapesu
tegema, bryta mot l-en seaduse vastu eksima, i
l-ens namn seaduse nimel. —a muutm. adj.
seaduslik, seaduspärane, i l. ordning
seaduslikus korras, 1. kraft seadusjõud,
seaduspärasus, seaduslik maksvus, 1. kraftvunnen
adj. part. seadusjõuline, seaduspärane,
seaduslikult maksev, —balk jur. peatükk,
—beredning seaduseelnõu koostamise
komisjon. —bestämmelse seadusekohane määrus,
—bok seadusraamat. —brott seaduse vastu
eksimine, —brytare seadusest üleastuja,
—bunden adj. part. seaduslik, seaduspärane.
—enlig adj. seaduslik, —fara4 tr. seaduslikult
kirja panema e. sisse kandma, —faren adj.
part. seadusi tundev. — farenhet seaduste
tundmine, —fart sissekanne
kinnistusraamatusse, kohtulik kinnitus, söka 1.
kinnistusraamatusse sisse kanda paluma, —fången adj.
part. seaduslikult omandatud, —fästa2 tr.
seaduslikult kinnitama, —föra2 tr. kohtus
kaebust tõstma, —förslag seaduseelnõu,
—gift adj. part. seaduslikult abiellunud, —gill
adj. seaduspärane, —isk adj., teol.
käsuõpe-tuslik. —karl seadusemees —klok adj. seadusi
tundev, —kunnig adj., vt. eelm. —lig adj.
seaduslik, seaduspärane, —ligen adv.
seaduslikult. —lott kohustuslik osa. —lydig adj.
sea-dustruu, seadusele alistuv, —lydnad
seadus-truudus. —lös adj. seaduseta; seadusvastane.
—löshet seadusetus, korralagedus, —man

õuekohtu osakonna eesistuja; aj.
maakonna-kohtunik. —mansdöme —t, —n aj. —sag|a
—an, —or kohturingkond. —samling seaduste
kogu. —skipning õiguse-, kohtumõistmine,
—språk kohtukeel. —stadd adj. part.
seaduslikus korras tööle palgatud, —stadgad adj.
part. seaduses ettenähtud, seaduslik, —stifta1
intr. seadusi andma, —stiftande adj. part.
seadusandlik. —stiftning seadusandlus,
—stridig adj. seadusvastane, —söka2 tr. kohtu
kaudu nõudma, hagema. —tima muutm. adj.
korraline, —tolkning seadusetõlgitsus.
—utskott seaduse muutmise küsimusi käsitlev
komisjon. —vigd adj. part. seaduslikult
laulatatud. —vrängare seaduseväänaja. —vunnen
adj. part. seaduslikult omandatud,
—överträdelse seadusest üleastumine.

laga1 1. tr. 1. (tillreda) valmistama, 1. mat toitu
valmistama. 2. (reparera) paikama,
parandama. 3. (ombesörja) korraldama. II. refl., 1.
sig i ordning end valmis panema, /. sig i väg
ära minema, minema saada katsuma.

lagd adj. part., vara l.för, åt ngt millekski annet
olema, millekski kalduvusi osutama, millegi
vastu huvi tundma.

Mag|er —ret,= 1. ladu, tagavara. 2. kiht, kord,
lade. 3. tehn., kaub. laager, vi har inte socker
på l-er meil pole suhkrut tagavaraks, ett l-er
svartmylla mustmullakiht, kull-er
kuullaa-ger. ^bokhållare laoraamatupidaja. ~box
tehn. laagripesa. ~chef laojuhataja. ~foljd
geol. ladekond. ~hus magasin, kaubaait,
laohoone. ~lokal laoruum. ~metall tehn.
laagri-metall. ~skål tehn. laagrikauss. ~utrymme
laoruum. ~vis adv. kihtimisi, kihtide viisi.

2lag|er —ern, —rar bot. loorber; loorberipärg,
—oks, skörda l-rar kuulsust saavutama.
~blad loorberileht. ~bär loorberimari. ~krans
loorberipärg. ~kröna2 tr. loorberitega
kroonima, loorberipärga pähe panema. ~körs
bot. loorberkirsipuu. ~träd loorberipuu.

lagg —en, —ar astjalaud, (anuma) külglaud;
uure; praepann; dial. äär, veer, kallas. —a1 tr.
puuanumat valmistama; anumale vitsu
ümber taguma, —band (anuma) vits. —dike
põll. äravoolukraav. —kärl astja, —stav
astjalaud.

lagom [—åm] muutm. 1. adj. paras; adv.
parajalt, i l. tid parajal ajal, han kom l. till
middag ta tuli parajasti lõunaks. 2. subst.
mõõdukus, parajus, det rätta l. õige parajus.

lagr|a1 tr. 1. laagerdama, tagavaraks panema, 2.
ladestama, kihtidena e. lademetena asetama.
—ad adj. part. 1. laagerdunud, väl l-e ostar
hästi valminud, seisnud juustud. 2.
ladestunud. —ing ~en, ~ar 1. laagerdamine. 2. geol.
ladestumine, ladestus.

247

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0279.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free