Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - landsortsbo ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
landsortsbo/lappsalva
sport rahvusmeeskond. — liiye teat. piirkonna
telefoniliinid. —man kaasmaalane.
—maninn|a —an, —or kaasmaalanna,
—manskap —et kaasmaalus. —mål murrak,
—organisation (tööliste) ülemaaline
organisatsioon; L-en (lüh. LO) rootsi
ametiühingute tsentraalorganisatsioon. —ort provints,
maa. —plåga maanuhtlus. —rätt aj.
maaõi-gus. —samtal telefonikõne sama
taksipiir-konna piirides, —sed maakomme.
—sekreterare maakonnasekretär. —skadlig adj. maale
kahjulik, —staten maakonna ametnikkond,
—ting maakonnapäev; maakonna otsustav
organ, —tingsledamot, —tingsman
maakon-napäevasaadik. —vådlig adj., vt. —skadlig,
—väg maantee, —ända maanurk.
landsorts |bo ~n, ~r provintslane, maainimene.
—mässig adj. provintslik, —press koll.
pro-vintsiajakirj andus, —stad provintsilinn,
—tidning provintsiajaleht. —upplaga
provintsiväl-jaanne.
landsvägs|bro maanteesild. —damm —et
maan-teetolm. —dike maanteekraav. —löpning
sport maanteejooks. —riddare nalj.
maan-teerüütel, hulkur, —tävling sport
maan-teevõistlus.
landå [—å] —n, —er landoo. —lett [—étt] —en,
—er väike landoo.
laner pl. tagumine osa hobuse alumisest lõuast.
langa1 tr. 1. sirutama, (käest) kätte andma,
ulatama. 2. seadusvastaselt (viina) müüma. —r|e
—(e)n,= isik, kes salamahti müüb viina ja
narkootilisi aineid,
langett [—étt] —en, —er sämp, sakk. —broderi
sämppistetikand. —stygn v. —styng
sämppis-te. —söm vt. eelm.
langust [—ü—] —en, —er zool. tavaline langust,
lank —en lake, lörts; lahja viin. —|a —an, —or
mäng. silmaleht.
lanolin [—in] —en v. —et lanoliin. —tvål
lanoliin-seep.
lans —en, —ar piik, bryta en l.för ngt fig. millegi
eest võitlema, —brytning aj. piigivõitlus.
—bärare aj. piigimees, —ett [—é—] —en, —er
lansett, arstinuga. —ettformig adj. lantsetjas,
lantsetitaoline. —iär [—ar] —en, —er aj.
piigiga varustatud ratsanik, —klinga piigitera.
—skaft piigivars. —spets piigiots. —stöt
piigi-torge.
lansera1 tr. lanseerima, käiku laskma,
avalikkuse ette tooma,
lantan [—ån] —en v. —et keem. lantaan.
lånt I adel maa-aadel. —arbetare maatööline,
põl-lutööline. —befolkning maaelanikkond,
—bruk põllumajandus, põllupidamine,
—brukare põllupidaja, põllumees,
—brukshögskola kõrgem põllumajanduskool.
—bruksingeiyör põllumajandusinsener.
—bruksinstitut põllumajandusinstituut,
—brukskonsulent põllunduskonsultant,
—nõuandja, —bruksstyrelse (n)
põllumajan-dusvalitsus. —bruksutställning
põllumajan-dusnäitus. —dag maapäev, —egendom
maa-omandus, maavaldus, —flicka maatüdruk,
—folk maarahvas, —försvar maakaitse.
—gods vt. —egendom, —greve maakrahv.
—gård maakoht, talu. —handel
talurahva-kauplus. —handlare poemees, kaupmees,
—hushållning põllumajandus,
—hushållsskola põllumajanduskool. —junkare —n,=
mõisnik. —lig adj. maa -moodi, maa-, —lolla fam.
lihtne, naiivne maatüdruk, —man maamees,
põllumees, —mannaskola põllutöökool,
—marskalk aj. maamarssal, —mätare
maamõõtja. —mäteri [—1] —(e)t
maamõõtmine. —patron fam. suurmaaomanik, mõisnik,
—ras maatõug. —smör maavõi.
lantern|a [—ar—] —an,—or latern. —in [—in] ~en,
~er ehit. latern; kuppel,
lantis fam., halv. 1. adj. maa moodi, han är en
smula l. ta on natuke maa moodi. 2. —en,
—ar maamats.
lapa1 tr. lakkuma.
lapidar|isk adj. lapidaarne, lühike ja selge, —stil
raidkirjades kasutatav stiil; lapidaarne stiil,
lapis —en põrgukivi. —era1 tr. põrgukiviga
põletama. —lösning põrgukivilahus. —stift,
—stång põrgukivipulk.
Jlapp —en, —ar paik, lapp; tükk; etikett, lipakas;
fam. paberraha. —a1 tr. lappima, paikama;
fam. peksa andma, naha peale andma,
—katalog erik. lahtistest lehtedest koosnev
kataloog, —korg kaltsukorv. —lisa fam.
naisvalvur parkeerimiskohtadel. —skomakare
kingaparandaja. —skräddare riideparandaja,
rätsep, —täcke lappidest vooditekk. —verk
kokkulapitud töö, halb töö.
2lapp —en, —ar laplane, —befolkning lapi rahvas.
—by lapi küla. —dräkt lapi riietus, —hund lapi
koer. —kast sport teat. pööre suusatamisel,
—kvinna lapi naine, —kåta laplase telkelamu.
—ländsk adj. lapi. —länning —en, —ar
laplane. —mark 1. L-en Lapimaa. 2. laplastest
asustatud maa-ala. —sjuka fam.
raskemeelsus, tingitud isoleeritud elust Norrlandis.
—sko lapi king. —släde lapi regi. —trumma
lapi trumm, —vante lapi kinnas, det snöar
lappvantar sajab lund nagu kotist, —viste
laplaste asukoht e. peatuskoht.
lappri —t tühine asi. —summa tühine summa.
Lappland Lapimaa.
lappsalv|a mer. I.1 tr. (vante, keret) tõrvaja
tärpentiniga määrima;/?^, peksa andma. 2. —an
tõrvast ja tärpentinist koosnev määre.
249
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
