Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - liter ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
liter/livräddningsanstalt
kuid vähese tähtsusega, vara l i maten närb,
vähese söömaga olema, —het —en väiksus,
liter —n,= 1. liiter, två l. kaks liitrit. 2. pl. litrar,
fam. liitriline —burk liitrine purk. —butelj,
—flaska liitrine pudel, —mått liitermõõt.
—vikt liitrikaal. —vis adv. liitriviisi, -kaupa,
litet v. fam. lite 1. adv. natuke, vähe, kom l
närmare! tule natuke ligemale!, /. här och var, l.
varstans peaaegu igal pool, /. var peaaegu
igaüks, vara l till åren kommen aastates
olema. 2. subst., vara nöjd med l vähesega
leppima, /. av varje natuke üht ja teist,
litograf — en,—er litograaf, litografeerija. —era1
tr. litografeerima, kivile joonistama j a
trükkima. —i [—i] —(e)n,—er litograafia, kivitrükk;
kivitrükis pilt. —isk adj. litograaflline.
litoral [—ål] adj. litoraalne, ranna-, kalda-.
—region rannapiirkond,
litotes [—tå— v. li—] —en keel litootes.
lits —en,—er mer. pael, rõngas, lits. —|a 1.
—an,—or, vt. eelm. 2} (purje) paeltega v.
rõn-gastega kinnitama, —lina mer. litsliin.
litter|a — an,—or (kirja) täht. —at [—ät] adj.
õppinud, paljulugenud;ywr., aj., 1. rådman
juriidilise haridusega linnanõunik. —atör [—or]
~en,~er kirjamees. —är adj. literaarne,
kirjanduslik.
litteratur [—ür] —en,—er literatuur, kirjandus,
svensk l. rootsi kirjandus, —alster
kirjandustoode. —anmälan, —anmälning retsensioon,
—anvisning kirjandusviide. —förteckning
(teat. otstarbeks kasutatud v. teat. ainestikku
käsitlevate) kirjandusteoste loend, —historia
kirjanduslugu, —historiker kirjandusloolane,
—kritik kirjanduskriitika, -arvustus, —kritiker
kirjanduskriitik, kirjandusearvustaja, —verk
kirjandusteos, —vetenskap kirjandusteadus,
liturg [—urg] —en,—er preester; õpetaja. —i [—i]
—(e)n,—er liturgia, —isk adj. liturgiline.
^iv —et,= 1. keha, ihu, veka l-et niue, nimme,
tränga ngn inpå l-et kellelegi käsitsi kallale
minema; fig. kellelegi elu raskeks tegema,
hålla ngn från l-et kedagi enesest eemal
hoidma, vilja komma ngn till l-s kellelegi häda
teha tahtma, med l och själ ihu ja hingega. 2.
(midja) piht, talje, vöökoht, smal om l-et sale,
fatta ngn om l-et kellelgi piha ümbert kinni
võtma. 3. (buk, måge) kõht,/å sig ngt till l-s
midagi hamba alla saama;fig. midagi kuulda
e. teada saama. 4. (moderliv) emaihu,
alltifrån min moders l minu elu algusest peale.
5. (om klädesplagg) pihik, liistik. —bälte 1.
mer. päästevöö. 2. vöörihm, —gördel vöö.
—rem vöörihm, —röck lühike kuub. —stycke
pihik, liistik. —tag sport kehavõte, ta l
maadlema. —vidd erik. keha ümbermõõt.
2liv —et,= elu; eluiga; energia; müra, lärm,/å /.
elu saama, vara vid l elus olema, ett långt l
pikk iga, skänka l-et åt ett barn lapsele elu
andma, bringa ngn om l-et, ta l-et av ngn
kelleltki elu võtma, kämpa på l och död elu ja
surma peale võitlema, hålla ngn vid l. kellelgi
elu sees hoidma ,jag kan inte för mitt l
komma ihåg det mul ei tule see eladeski meelde,
skrämma l-et ur ngn kedagi surnuks
ehmatama, springa för l-et elu eest jooksma, det står
väl inte för l-et (sel) pole ju tuld taga, aldrig i
l-et ei ilmaski, ei kunagi, ei iialgi, min l oeh
kniv dial pagana pihta, kurat võtku, då kom
det l. i henne siis tuli talle elu sisse, mista l-et
elu kaotama, sätta l-et till elu andma, arbeta
för brinnande l-et kõigest jõust tööd
vehkima, det lilla l-et! oh sa tilluke e. väikseke!,
föra l mürama, l-sens bok årh. piibel —a1 tr.
elustama, ergutama, virgutama. —ad adj.
part. elav, lõbus, en l lax lõbus poiss,
naljahammas, ha livat lõbutsema, vara l för ngt
millekski tahtmist olema. —aktig adj. elav,
jõuline, energiline, virge. —aktighet —en
elavus. —boj mer. päästerõngas, —bolag
elu-kindlustusselts. —boskap, —djur põll
eluloomad. —båt päästepaat. —bärgning
elupäästmine. —drabant aj., sõj. ihuvalvur. —dömd
adj. part. surmamõistetud, —egen adj.
pärisorjuses (olev), —egenskap pärisorjus, —full
adj. elav; kaasakiskuv, —försäkra1 tr. elu
kindlustama, —försäkring elukindlustus,
—garde sõj. ihukaitsevägi. —geding [—ir\]aj.
kuningaema tulude ala. —givande adj. part.
eluandev, virgutav. —grenadjär ihukaitseväe
grenader. —hanken fam. elu, elunatuke,
riskera l eluga riskima, —kompani (Rootsi
jalaväerügemendi) esimene kompanii, —kusk
isiklik kutsar, —lig adj. elav, vilgas, en l
läggning elav iseloom, hysa l-t intresse för ngt
elavat huvi millegi vastu tundma. —lighet
—en elavus, vilkus, —läkare ihuarst, —lös adj.
elutu. — löshet elutus. —medikus vt. -läkare,
—moder anat. emakas, —ning —en,—ar
elustamine, ergutus, —nära2 I. tr. elatama,
toitma. II. refl. elatuma, toituma, —regemente
ihukaitserügement. —rustkammare relvade
kabinet, —räddning elupäästmine,
—räddningsbåt päästepaat. —ränta eluaegne
pension. —rätt keed. lemmiktoit, —vakt
ihukaitse.
liv|er —ern,= liivlane, —isk adj. liivi.
Livland aj. Liivimaa.
livländ|are —ar(e)n,= aj. liivimaalane. —sk adj.
liivimaa.
livré —(e)t,—er livree, teenri vormiülikond.
livräddnings|anstalt päästeasutus, päästeselts.
—boj päästerõngas, —båt päästepaat. —lina
päästeöör. —material, —redskap
259
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
