Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - livsandar ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
livsandar/ljus
päästeabinõud, —vahendid. — station
pääste-jaam.
livs |andar pl. eluvaim, elujõud, —arbete elutöö,
—arvinge järeltulija, järglane, —behov
elutarbed. —bejakande adj. part. elujaatav,
—betingelse elutingimused, —dagar pl
elupäevad. —drift elutung, —duglig adj.
eluvõimeline. —elexir eluvesi, —erfarenhet
elukogemus. —fara eluoht. —farlig adj. elukardetav,
—form eluvorm; elutingimused, —frukt
ihuvi-li. —fråga eluküsimus, —funktion elutegevus.
—föring eluviis, —förnödenheter pl
eluvaja-dused, —tarbed, —glad adj. elurõõmus,
—glädje elurõõm, —gärning elutöö, —hunger
elujanu, —kraft elujõud, —kraftig adj.
elujõuline. —leda elutüdimus. —levande adj. part.
elus, elav; tegelik. —liiye elujoon. —lycka
eluõnn, —låga eluleek. —lång adj. eluaegne,
—längd eluiga, —medel elutarbed, toiduained,
—oduglig adj. eluvõimetu. —princip
elupõhimõte. —process elutegevus, —sak lit. vitaalse
tähtsusega asi, eluküsimus, —straff van.
surmanuhtlus. —syn vaade elule, eluvaade,
—tecken elumärk. —tid eluaeg, —tråd fig.
elulõng. —träd bot. elupuu, —uppehälle elatis,
eluülalpidamine. —uppgift eluülesanne.
—varig adj., lit. eluaegne, —verk elutöö,
—verksamhet 1. elutegevus. 2. elutöö,
eluülesanne. —viktig adj. elutähtis, —vilja elutahe,
—villkor elutingimused, eluolud, —värme 1.
ihusoojus. 2.fig. elurõõm, tundeküllus,
—yttring eluavaldus, —åskådning maailmavaade,
vaade elule, —öde elusaatus.
livstids|besittning jur. eluaegne omandamine.
—fänge eluaegne vang. —pension eluaegne
pension, —straff eluaegne karistus.
ljomma1 [jõ—] intr., dial. kajama, kõlama.
ljud [j—] —et,= hääl, köla, heli; gram. häälik,
äska l sõna paluma, det har inte hörts ett l.
om saken asjast ei ole kuuldud ei kippu ega
kõppu, nu blir det annat l i skällan nüüd on
hoopis teine laul. —a I.4 intr. kajama,
kõlama; kõmama. II.1 tr., ped. hääldama,
—beteckning häälikumärkimine, —tähistus,
—bildning häälikute kujundamine, —dosa
tehn. helipea. —dämpare tehn. helisummuti,
—effekt kõlaefekt. —enlig adj. häälikupärane,
foneetiline, —film helifilm, —förbindelse
häälikuühend. —förstärkare häälekõvendaja,
valjuhääldaja, —historia häälikulugu.
—härmande adj. part. hääli jäljendav, —källa
heliallikas, —lag häälikuseadus. —lig adj.
kajav, kõlav, vali, kõva; keel foneetiline,
—likhet häälikusarnasus. —lära
häälikuõpetus. —lös adj. hääletu. — skridning keel
sulghäälikute astmemuutus, ’lautverschiebung’.
—springa anat. häälepilu. —styrka helituge-
vus. —tecken häälikumärk. —vallén helivall.
—våg fiiiüs. helilaine. —värde häälikuväärtus.
—överföring heliülekanne. —övergång keel
häälikumuutus.
ljug [j—] —et fam. vale, valetamine, det var l see
pole tõsi. —a4 tr., intr. ja refl. valetama, /.
ngn mitt upp i synen kellelegi lausa näkku
valetama, /. ngn full kellegi silmad täis
valetama, /. för ngn kellelegi valetama, /. på ngn
kellegi kohta valetama, /. sig fri från ngt
valetamisega millestki pääsema, —are —n,=
valetaja, valelik,
ljum [j—] adj. leige, —het —en leigus, —ma1 1. tr.
leigeks tegema. 2. impers. leige olema,
leigena tunduma, —men adj., fam. leige,
ljumsk|e [j—] — en,—ar kube. —broek v. —bråck
kubemesong.
ljung [j—] —en kanarbik. —blomma
kanarbikuõis. —hed kanarbikunõmm.
—mark kanarbikune maa, nõmmemaa,
—pipare zool põldrüüt.
ljung|a1 [j—] intr. ja impers., lit. välkuma;
müristama, leegitsema, —ande adj. part.
välkuv, leegitsev, tuline, —eld lit. välk; pikne,
ljus Lj—] 1. —et,= a, valgus, svagt l nõrk valgus,
se ngn i ett visst l kedagi teatud valguses
nägema, det gick upp ett l för honom ta
silmad läksid lahti, talle sai asi selgeks, skåda
dagens l maailmavalgust nägema, föra ngn
bakom l-et kedagi petma, tüssama, sprida l
över ngt midagi valgustama, se ngt i nytt l
midagi uues valguses nägema, b. küünal,
sätta sitt I under skäppan oma küünalt vaka
alla panema, rak som ett l sirge nagu
küünal, bränna sitt l i båda ändarna
intensiivset elu elama, skoll. ped. eeskujulik
õpilane. 2. adj. valge, hele, se ngt från dess
l-a sida midagi heast küljest nägema, till l-an
dag päikese tõusuni, i l-an låga leekides,
lausa tules, få en l idé toredat mõtet saama, ha
sina l-a mellanstunder selgeid hetki olema
(kellelgi), —alf v. —alv muruhaldjas. —arm
küünlajalg, —behandling med. valgusravi;
kunst valgusekäsitus. —beständig adj., erik.
valguskindel. —bild valguspilt; fig. ilustav
pilt. —bit küünlajupp, —blå adj. helesinine;
fig. kergeusklik, naiivne; iroon. hull, ’kena’.
—bringare valgustaja. — brytning fuiis.
valguse murdumine, —båge valguskaar; ei
kaar-leek. —drucken adj. part., lit. valgusest
joobunud. —effekt valgusefekt. —fenomen
val-gusnähtus. —flod fig. valgusjuga. —flack
valguslaik. —glimt valguskiir, —gård 1. astr.
val-gustara. 2. fot. valgustara, valgusrõngas,
säri-tara. 3. ehit. valgustara. —huggning mets.
valgustusraie, —huvud tarkpea, geenius.
—hyad, —hylt adj. part. valgevereline, hele-
260
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
