Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - ljuster ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ljuster/lojal
dajuukseline. —hållare küünlajalg, —hårig
adj. heledajuukseline, blond, —knippe
kiirte-kimp, valgusvihk, —kopia tehn.
valguskoopia. —krona kroonlühter, —källa
valgusallikas. —känslig adj. valgustundlik, —lagd
adj. part. valgevereline, heledajumeline,
heledajuukseline. —lockig adj. heledate
kiharate-ga, heledalokiline. —låga küünlaleek.
—mässa küünlapäev, —mätare
valgusemõõt-ja. —na1 intr. ja impers. valgenema, valgeks
minema; heledaks muutuma, —ning —en
ao-valgus; hõrendik, harvik; paremad
väljavaated. —punkt hele täpp; erik. valgustuspunkt;
fig. valguspunkt. —reflex valguse peegeldus,
—reklam valgusreklaam, —sax küünlakäärid.
—skygg adj. valgust kartev, —spridare
valgu-selevitaja. — släckare küünlakustutaja.
—spridning fiiüs, valguse difraktsioon.
—stake küünlajalg, lühter, —stråle valguskiir,
—stump küünlajupp, —styrka füüs.
valgustu-gevus. —stöpning küünlavalamine. —tryck
valgustrükk; füüs. kiirgusrõhk. —veke
küünlataht. —verkan füüs. valguse toime;
kunst valgusefekt. —vibration valguse
võnkumine. —våg füüs. valguslaine, -år astr.
valgusaasta, —äkta adj. valguskindel.
—älskande adj. part. valgust armastav. —ögd adj.
part. heledasilmaline.
ljust|er [j—] —ret,= ahing, västar. —ra1 tr.
ahinguga, västraga püüdma.
ljuta4 tr., 1. döden surma saama.
ljuv [j—] adj. armas, mahe, meeldiv, dela l-t oeh
lett head ja halba jagama, —lig adj. töre,
imepärane, imeilus. — lighet —en,—er toredus;
heldus, armsus, Herrans l. piibl. Issanda
heldus.
l\o — n,—ar zool. ilves, —djur vt. eelm.
—djursögon ilvesesilmad, teravad silmad.
2lo —n park. —garva1 tr. parkima. —garvare
parkija, parkal.
3lo —n karv (riidel).
lob —en,—er anat. sagar; erik. väljaulatuv osa
(näit. maastikul).
lobb [—å—] —en,—ar mäng. kõrgpall,
küünal-pall.
^ock [—å—] —en,—ar lokk (—ki), kihar, kähar.
—a1 tr. lokkima, kähardama. — ig adj. lokkis,
käharas, —tång lokitangid.
2lock [—å—] —et,= kaas, det slår l. för öronen
see paneb kõrvad lukku, koka med l-et på
kaane ali keetma, lätta på l-et kaant
kergitama.
3lock [—å—] —et 1. peibutamine, peibutus,
ahvatlus, meelitus. 2. jahind. peibutushüüd,
med l. och pock suure meelitamise ja
vaevaga. —a1 tr. peibutma, (ligi, juurde) meelitama,
ahvatlema, /. ngt ur ngn midagi kelleltki välja
meelitama, —ande adj. part. ahvatlev,
meelitav, verka l. ahvatlevalt mõjuma, —bete sööt
(—da), peibutusvahend. —else —n,—r
ahvatlus, meelitus ;kiusatus. —fågel 1. peibutuslind.
2. fig. sööt (—da), —ljud, —läte
peibutushää-litsus. —medel peibutusvahend. —rop
peibutushüüd, —häälitsus,
lockout [—åut] —en,—er ingl. k. tööliste
hulgaline vallandamine, lokaut. —a1 tr., fam.
vallandama, lahti laskma, —hot lokaudiähvardus.
lod —et,= lood (—oe); mer. llood (—di); tehn.
ti-nutusmetall; aj. (püssi-, kahuri ) kuul. —a1
tr. ja intr. loodima; fig., lit. uurima, —bar
adj. looditav. —bössa aj. eestlaetav
kuu-lipüss. —lina mer. loodi nöör; võiml. köis.
—linje loodjoon. —ning —en,—ar loodimine.
—ningsapparat loodimisseadis. —riktning
erik. vertikaalsuund, püstsuund. —rät adj.
püstloodne, vertikaalne, —snöre vt. —lina.
loda1 intr., fam. hulkuma. —r|e —(e)n,= hulkur,
lodentyg [—å—] teat. paks ähniline riie üleriiete
jaoks.
loft [—å—] — et,= lakk (—ka), pööning lit.
taevavõlv; van. laudi, laudipealne.
—kammare katusekamber,
logaritm —en,—er mat. logaritm, —system
loga-ritmisüsteem. —tabeli logaritmide tabel, —isk
adj. logaritmiline,
^og|e —en,—ar rehealune; küün. —dorr reheuks.
—golv rehepõrand.
2loge [läš] —n,—r 1. teatr. loož. 2. kinnine selts,
loož. —biljett [—ett] loožipilet. —ment [—é—]
—et,= meeskonnaruum. —möte
loožikoos-olek.—plats loožikoht. —ra1 [—é—] intr.
elama, asuma, korteris olema. —rar|e —(e)n,=
majuline, üüriline, —vaktmästare
loožiteeni-ja. — logi [—ši] —(e)t,—er v. —n ulualune,
korter; elamine,
logg [—å—] —en,—ar mer. logi (laeva
sõidukiiruse mõõtja), —a1 intr., mer. logima, laeva
sõidukiirust mõõtma, —bok mer. logiraamat,
—lina mer. loginöör, logiliin.
loggert [—å—] —en,—ar mer. vähem kahe- v. kol-
memastiline purjekas,
loggi|a [låddja v. låggja] —an,—or ehit, lodža,
sammaskoda.
logi|k [—ik] ~en loogika, brist på l-k loogika
puudus, det är ingen l-k i vad du säger sinu
ütlemises pole loogikat. —ker [—å—] ~n,=
loogik, loogika eriteadlane; loogiliselt mõtlev
isik. —sk adj. loogiline. —stik [—ik] ~en
logistika.
logogryf [—yf] —en,—er teat. täht- v. silpmõista-
tus, logogriif.
loj [—å—] adj. laisk, lodev, loid. —het —en
lodevus, loidus.
lojal [—å—ål] adj. lojaalne, seaduslik; truu, us-
261
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
