Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - lugg ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
lugg/lunga
mull. —bössa öhupüss. —drag tuuletõmbus,
—fart õhu-, lennuliiklus, —flotta
õhulaevas-tik. —försvar õhukaitse, —hammare tehn.
suruõhuvasar. —hål õhuauk. —ig adj.
õhuline, avar, lahe. —kammare õhukamber.
—kompressor tehn. õhukompressor. —krets
õhkkond, atmosfäär, —kuddefarkost vt.
svävare. —kur med. õhuravi. —kylning tehn.
õhkjahutus. —led lennuliin, —ledes adv.
lennukiga. —ledning el. õhuliin. —liiye lennuliin,
—ning —en tuulutamine, —maska (vid
virkning) õhk silm. —ombyte õhuvahetus, —post
õhupost, lennupost. —pump õhupump.
—renare —n,= tehn. õhupuhasti. —resa õhureis,
—sõit. —rum õhuruum, —rör 1. anat.
hingetoru; zool. trahhee. 2. erik. õhutora;
õhu-kumm. —rörskatarr med. hingetorukatarr.
—seglare lendur, õhusõitja. —sjuk adj.
õhu-haige. —skepp õhulaev, —slott fig. õhuloss,
—språng õhuhüpe. —strupe anat. hingekõri.
—ström õhuvool. —sugbroms tehn.
vaa-kuumpidur. —tom õhutühi, õhutu. —torr adj.
õhukuiv. —trafik õhuliiklus, lennuliiklus,
—tryck õhurõhk, õhusurve, —trycksbroms
tehn. õhkpidur, —tät adj. õhutihe, õhukindel,
—vapen lennuvägi, —ventil õhuklapp, ventiil,
—våg helilaine; õhulaine. —värn õhukaitse,
—växling õhuvahetus.
Jlugg —en,—ar 1. tutt, tukk (-ka). 2. tutistamine,
titta under l. altkulmu vaatama, få l.
tutistada e. karvustada saama. —a1 tr. tutistama,
karvustama. —as1 dep. tutistama; karvupidi
koos olema, —nål juuksenõel, —klamber.
2lugg —en karv, ude. —a1 refl. karvaseks
minema. —as1 dep., vt. eelm. —ig adj. karvane,
hatune. —sliten adj. part. kulunud.
lugn 1. —et vaikus, rahu. 2. adj. vaikne, rahulik;
tüün(e), i de l-aste vattnen går de största
fiskarna fig. vaga vesi, sügav põhi, tag det l-t
ole rahulik, ära ärritu, var l. för det selles
võid kindel olla, hålla sig l. rahulik olema,
paigal püsima. —a1 I. tr. ja intr. rahustama,
vaigistama. II. refl. rahustuma, vaikseks
jääma, rahunema, /. av (om vind) vaikima,
—ande adj. part. vaigistav, rahustav, /. medel
rahustavad vahendid —vatten vaikne vesi
—väder vaikne ilm.
luguber [—üb—] adj. kurb, sünge.
luka1 tr. ja intr., dial. (umbrohtu) kitkuma,
rohima.
lukrativ [—iv v. lük—] adj. kasulik, tulutoov.
lukt —en,—er lõhn, hais; haistmine, dålig l. halb
lõhn, hais, lehk, det känns på l-en seda on
lõhnast tunda; hunden har fin l. koeral on
hea haistmine. —a1 intr. ja tr. lõhnama,
haisema; nuusutama, haistma, l. gott hästi
lõhnama, eget beröm l-r illa enesekiitus haiseb,
/. sig till ngt midagi välja nuhkima, /. sprit
viina järele lõhnama, /. på litet av varje
natuke üht-teist katsuma, —flaska
nuusksoolapu-del. —fri adj. lõhnatu, —förnimmelse
lõhnata-jumine, haistmisaisting. —lös adj. lõhnatu,
—nerv anat. haistmisnärv. —organ anat.
haistmisorgan; fam., nalj. nina. —salt
nuusk-sool. —sensation haistmisaisting. —sinne
haistmismeel, —vatten lõhnaõli; lõhnavesi,
—viol bot. lõhnakannike. —ärt bot. lillhernes.
lukullisk [—ül—] adj. rikkalik, peen, lopsakas,
lull 1. adv., fam., stå l. (om barn som lär sig gå)
upitamata püsti seisma. 2. interj. äiu, äiu!,
—lull —et lelu; ilustus, —a1 intr. ja tr.
äiuta-ma, kussutama.
lulla1 intr., fam. komberdades käima, vaaruma;
vintis olema,
lumbago [—å—] med. lendva, lumbaago.
lumberjacka spordikuub, spordipluus.
lumen (ett) pl.— 1. füüs. luumen (valgusvoo
ühik). 2. anat. tühimik v. kanal organites,
luminiscens [—séns v. —séns] —en füüs.
lumi-nestsents.
luminös [—os] adj. hiilgav, särav; vaimukas,
lummer —n bot. kold, karukold, reburaigas.
lummig adj. leherikas, varjuline, /. grönska
lopsakas rohelus, —het —en leherikkus,
varjuli-sus.
lump —en 1. koll. kaltsud, räbalad, riidetükid. 2.
fam. vanad riided, räbalad, han skall in i l-en
ta peab sõjaväkke minema, vi kastade av oss
l-en och hoppade i sjön me viskasime riided
seljast ja hüppasime merre. 3. pl. —ar mets.
raiejäätmed. 4. pl. —ar kaltsakas, viletsake.
—affär vanakraamikauplus. —handlare
vanakraamikaupmees. —papper kaltsupaber.
—samlare kaltsukorjaja, kaltsukaupmees,
—en adj. närune, väiklane; vilets, tähtsusetu,
—ig adj., fam. kasimatu, räbaldunud,
lunar [—år] adj., astr. kuusse puutuv, kuu-, —isk
adj., vt. eelm. —i|um —et,—er erik. aparaat
Kuu liikumise näitlikustamiseks,
lunation —en,—er astr. sünoodiline kuu.
lunch [—š] —en,—er keskpäevane eine, lantš,
bjuda på l. einele kutsuma, äta l. lantši
sööma, lõunastama, —dags adv. lõuna ajal.
—paus, —rast lõunavaheaeg, —rum
lõunasta-mistuba.
lund —en,—ar v. —er lehepuusalu, metsatukk,
lunda|bo ~n,~r Lundi elanik, —student Lundi
üliõpilane.
lundens|are [—é—] —ar(e)n,= Lundi elanik;
Lundi üliõpilane, —isk adj. lundi, lundipärane.
lung|a —an,—or kops, andas med l-or kopsudega
hingama, klena l-or nõrgad kopsud, skrika
med sina l-ors fulla kraft täie kopsujõuga v.
täiest kõrist karjuma. —andande adj. part.
264
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
