- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
266

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - luta ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

luta/lymfa

ditåt l-r det fam. sinnapoole see sihib, l-r du
mera åt hans parti? kas sa rohkem kaldud
tema poole?. II. refl. kalduma,
kummardu-ma, toetuma, /. sig ned allapoole
kummardu-ma, l. sig mot ngt millegi vastu toetuma, nu
går jag och l-r mig en stund fam. nüüd
heidan natukeseks ajaks pikali, —ning —en,—ar
kalle; kallak, veer (—u), läng; kallutamine.
—ningsvinkel erik. kaldenurk,
lut|a —an,—or muus. (kumera põhjaga ja soon-

keeltega) kannel, —spelare kandlemängija.
lut(h)eran —en,—er luterlane, luteriusuline. —ism

[—i—] —en luterlus,
lutt|er adj. selge, puhas. —ra1 tr., erik., harva
puhastama, selitama; lit. puhastama,
õilistama. —rad adj. part. puhastatud, selitatud;
õilistatud. —ring —en,—ar puhastus, selitus;
õilistamine.

Muv — en,—ar tukk (—ka), råka i l-en på
varandra karvupidi kokku minema, ta ngn i l-en
kellelgi tutist kinni võtma. — |a 1. —an,—or
müts. 2.1 tr. tutistama, tukistama.
2luv —en,—ar v. luv|er —ern,—ar fam. võrukael,
kelm.

luxation —en,—er med. nihestus, luksatsioon.
luxuös [—os] adj. luksuslik, hiilgav, töre.
ly —(e)t lit., dial. kaitse, ulualune, be om l. över
natten ööseks ulualust paluma. — |a —an,—or
pesa, koobas,
lybeckare —n,= lüübeklane.
lybsk adj. lüübeki.

lyce|um [—é—] —et,—er keskkooliklassidega

kõrgem õppeasutus, lütseum.
Myck|a —an õnn, pröva l-an õnne katsuma, föra
l-a med sig õnne tooma, l-an var honom huld
õnn naeratas temale, göra l-a edu
saavutama, l-a tilli õnn kaasa, till ali l-a õnneks,
l-ans gullgosse saatuse pailaps, l-an står den
djärve bi julgel on õnne. —ad adj. part.
kordaläinud, õnnestunud. —as1 dep. korda
minema, õnnestuma, —lig adj. õnnelik, —ligen v.
—ligt adv. õnnelikult. —liggöra2 irr., tr.
õnnelikuks tegema, õnnestama. — ligtvis adv.
õnneks. —salig adj. õnnis, üliõnnelik, —salighet
õndsus, —sökare õnnekütt, —träff õnnelik
juhus, —önska1 I. tr. õnne soovima. II. refl.
enesele õnne soovima, —önskan, —önskning
õnnesoov, õnnitlus, hjärliga l-ar südamlik
õnnesoov, —önskningstelegram
õnnesoovite-legramm.
Lyckholm Saare asundus,
lycko|bringande adj. part. õnnelik, õnnetoov.
—dag õnnepäev, —kast õnnelik täringuheide;
õnnelik võte. —klöver nelja lehega
ristikheina-leht. —penning õnneraha, —sam adj. õnnelik,
õnnetoov. —slant õnneraha. — stjärna
õnne-täht. —tal õnnearv.

2lyck|a —an,—or erik. ja dial. aas, öös; silmus;

(maska) silm.
3lyck|a —an,—or dial. põllulapp, väike aed.
4lycka2 tr. sulgema, lukutama, inom lyckta
dörrar jur. kinniste uste taga.
Myd|a2,4 tr. ja intr. sõna kuulma, kuulekas
olema, l-a order käsku täitma, l-a förnuftets
röst mõistuse häält kuulama, båten l-er roder
paati on kerge tüürida, l-a råd nõu kuulama.
—aktig adj. sõnakuulelik, —folk alistatud
rahvas, —furste aj. vasallvürst. —ig adj.
sõnakuulelik, kuulekas. — ighet —en
sõnakuule-likkus, kuulekus, —konung aj.
vasallkuning-as. —land, —rike, —stat vasallmaa;
võimualune maa. —nad —en sõnakuulmine, blind l.
sõge sõnakuulmine, bringa ngn till l. kedagi
sõna kuulma panema.
2lyd|a2’4 intr. kõlama, sisuks olema, texten l-er
som följer tekst käib järgmiselt, vara lika
l-ande med ngt millegagi samakõlaline
olema, räkning l-ande på 100 kronor arve 100
krooni peale,
lyft —et v. sport —en,= tõstmine. —a2 tr. ja intr.
tõstma, kergitama; tõusma, kerkima, l. på
ngt midagi kergitama, /. pengar raha välja
võtma, l. ankar ankrut tõstma, fågeln lyfter
lind tõuseb lendu, l. sig själv i kragen
iseennast kraedpidi üles tõstma; rõhut. abis.: I. av,
bort ära, eemale tõstma, l. ned (ner) maha
tõstma, /. undan kõrvale tõstma, /. upp üles
tõstma, l. ut välja tõstma, —anordning
tõste-seadeldis. —arm tehn. tõstekang, poom,
hoob. —are —n sport tõstja; erik. tõstur,
tõs-teseadeldis; anat. tõsturlihas. —bro erik.
tõs-tesild. —kraft tõstejõud, —krän tõstekraana.
—ning —en,—ar tõstmine, kergitamine; fig.
ülev meeleolu; (raha) väljavõtmine, —stång
tehn. tõstekang; mer. teat. mõõdupuu, —verk
tehn. suurem tõsteseadeldis.
lygens muutm., sl. vale, det var l. see ei läinud, ei

õnnestunud,
lyhörd adj. part. terase kuulmisega; hästi
kuuldav, vara l. för tidens krav ajanõuete jaoks
terav kõrv olema (kellelgi), våningen är l.
korteris kostab kõik läbi. —het —en terav
kuulmine; läbikuuldavus.
*lykt|a —an,—or latern, leta efter ngt med ljus
och l-a fig. midagi tikutulega otsima, himlens
l-a taeva latern, kuu. —arm laternaharu,
-jalg. —gubbe virvatuli; van laternasüütaja.
—stolpe laternapost.
2lykta* tr. ja intr., van. (upphöra) lõpetama, /.
sina dagar oma päevi lõpetama. —s1 dep.
lõppema.

lymf|a —an lümf, koemahl. —atisk adj.
lümfaati-line. —kärl lümfisoon. —kõrtel lümfinääre,
Iümfisõlm.

266

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0298.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free