- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
269

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - långa ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

långa/läger

adj. part. pikakasvuline, pika kasvuga. —örad
adj. part. pikakõrvaline, pikkade kõrvadega,
lång I a —an,—or zool. teat. tursklane (Molva
vulgaris).

Långholmen vangla Stokholmis.
långt adv. kaugel, huset ligger l. härifrån maja
asub kaugel siit, han är l. ifrån dum ta pole
kaugeltki rumal, det var inte l. ifrån att han
ramlat i sjön ei puudunud palju, et ta oleks
merre kukkunud.
l\kt —en,—ar kirst, kast.
2lår —et,= reis, kints, põtk. —ben reieluu.
—bensbrott reieluumurd. —benshals reieluukael.
—pipa anat. reieluu. —veck kube.
lårding —en mer. kaabliniidist punutud peen
köis.

låring —en,—ar mer. laeva ahtri väliskülg ahtri j a

masti vahel, looring,
lås —et,= lukk; sulgur, med dubbla l.
kahekordse lukuga, dörren gick i l. uks läks lukku,
inom l. oeh born trellide taga, det går aldrig i
l. see ei lähe kunagi korda, sätta (ett) l.för
munnen på ngn fig. kedagi vaikima sundima.
—a21. tr. lukustama, lukku panema, l. om sig
(stänga in sig) enese järel ust lukku panema;
rõhut, abis.: 1. fast lukutama, l. igen efter
(om) ngn kellegi järel lukustama, l. in ngt
midagi luku taha panema, l. in sig ennast tuppa
lukustama, l. upp lukust lahti keerama. II.
refl. lukku minematoppama jääma,
kinni jääma, —anordning lukkseadeldis. —bar
adj. lukustav. — Qäder lukuvedru. —kolv
lukukeel. —mekanism lukumehhanism.
—smed lukksepp, lukussepp.
låss2 dep., intr. ja tr. teesklema, på l. mängides,

nalja pärast
låt —en,—ar lihtne meloodia, viis (—i), vissla en
munter l. lõbusat viisi vilistama, då blev det
en annan l. fig. siis läks teine laul lahti, —a4
intr. kõlama; tunduma, näima, paistma, /.
vackert hästi kõlama, det lät som ett skott see
kõlas (oli) nagu (püssi)pauk, det låter som
om han tänkte komma hit näib, nagu ta
tahaks siia tulla, jo, det låter ngt, det see
kõlab hästi, asjal on jumet.
låt|a4 1. abiverb, tr., intr. ja refl. lubama, laskma,
/. bli ära; jäta!, /. bli att gråta ära nuta, han
l-er tala med sig temaga saab rääkida, l-a
ngn hållas kedagi rahule jätma, l-a ngt bero
midagi otsustamata jätma, edasi lükkama,
det l-er sig göra see on tehtav e. laseb ennast
teha, l-a sig nöja med ngt millegagi
rahulduma, l-a vänta på sig ennast oodata laskma. 2.
eritama, l-a sitt vatten vett laskma,
urineeri-ma, l-a åder aadrit laskma, l-a sitt blod verd
valama, —ande ~t,~n subst, part., göranden
och l-n tegemised ja tegemata jätmised.

—gåpolitik las käia-poliitika.
låts|a1 v. fam. låss|a intr. ja tr. teesklema; vrd.
låss. —Jas1 dep., vt. eelm., l-a(s) som om man
inte märker ngt tegema, nagu ei märkaks
midagi, l-as att man inte förstår tegema, nagu
ei saaks aru, /. inte om det! ära tee sellest
väljagi!, icke l-as om ngn kellestki mitte välja
tegema.

lä muutm. tuulevari; mer. alltuulekülg, i l. om
tuulevarjus, alltuuleküljel, ligga i l.flg. maha
jääma, —sida alltuulekülg. —vart adv.
all-tuule pool. —|à1 intr. ja impers. tuulevarju
andma; vaikne olema, klippan l-ar kalju
kaitseb tuule eest, det l-ar här siin on vaikne,
läck muutm. pred. adj. lekkiv, jooksev, vett
läbi-laskev. — ja l.2 intr. vett läbi laskma,
lekkima, jooksma. 2. —an,—or lekk, auk, vett läbi
laskev koht laeva keres. —age [—äš] —1,=
lekkimine, lekaaž.
läcker adj. maitsev, maius- ;flg. maitsekas, en l.
måltid maitsev söök, läckra färger
maitsekad värvid, —bit maiuspala, —gom
maiasmokk. —het — en,—er maiustus, maiusroog,
läder lädret (pargitud) nahk, sådant l. skall
sådan smörja ha kuidas pakk, nõnda talb,
paras parkimine niisugusele nahale, see on
temale paras, —arbete nahatöö, —artad adj.
part. nahataoline, nahkjas, —avfall
nahajäät-med. —band nahkköide, —boil nahkpall,
—handel nahakauplus; nahakaupadega
kauplemine, —hudanat, marrasknahk.
—höls-ter nahakaubad. —klädd adj. part. nahaga
kaetud, nahaga ületõmmatud. —kula fam.
jalgpall, —lapp nahatükk; zool. nahkhiir,
—plastik [—ik] nahaplastika. —portfölj
nahkportfell. —varor nahakaubad, nahatooted.
lädera1 v. ledera tr., erik. kahjustama, haavama,
läge —t,—n asend; seisukord, olukord, asjaolu;
asula, huset har ett vackert l. maja asub
ilusas kohas, i sakernas nuvarande l. asja
praeguses seisukorras, prekärt l. täbar olukord,
högt l. muus. kõrge heliasend, vara i l. mäng.
omal kohal, löögiasendis olema, fiskel.
kaluriküla.

läg|el —eln,—lar van. lähker, pütik.
lägenhet —en,—er 1. korter. 2. paras aeg,
võimalus. 3. transpordivahend, sõiduvõimalus. 4.
väike maakoht, en tre rums l. kolmetoaline
korter, efter råd och l. niipalju kui jõudu ja
jaksu on, jõudu ja võimalust mööda, vid
första l. esimesel võimalusel, båtl. laevasõit,
lae-vaühendus, med första l. esimesel
sõiduvõimalusel, vi har goda l-er till stån meil on hea
ühendus linnaga. —sbyte korterivahetus.
—sinnehavare korteriomanik,
läger lägret,= laager; leer, slå l. laagrisse asuma,
allmänheten delade sig i två l. üldsus jagunes

269

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0301.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free