Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - läsebok ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
läsebok/lättja
miks õppima; rõhus, abis.: l-a igenom läbi
lugema, l-a ihop kokku lugema, l-a in ära
õppima, selgeks õppima, l-a om veel kord
lugema, l-a på sina läxor oma ülesandeid
õppima, l-a lõpuni lugema; hääldama;
järeldama, l-a över sina läxor oma ülesandeid
õppima. —ar|e —(e)n,= 1. lugeja. 2. teol.
palvevend, lugija. — arpräst ettelugeja, palvevend,
—art lugemisviis, —bar adj. loetav, —barn
fam. leerilaps. —dag koolipäev, —drama
lugemisdraama, —eri [—i] ~(e)t teol.
usuhullustus. —ersk|a —an,—or palveõde.
—färdighet lugemisoskus, —förmåga lugemisvõime.
—hunger lugemishimu. —håg õppimishimu.
—kunnighet kirjaoskus, —lig adj. loetav,
—ning ~en lugemine; õppimine, —ordning
õppekava, —rum lugemistuba, —termin
õppepoolaasta. —timme õppetund, —väg, gå
l-en teadus(e)meheks hakkama, —värd adj.
lugemisväärt. —år õppeaasta, —ämne
teoreetiline õppeaine, —övning lugemisharjutus.
Uäse|bok lugemik, lugemisraamat. —cirkel
luge-misring, õppering. —krets lugejaskond, —säl
lugemistuba,
läsion [—š—] v. lesion —en,—er 1. med. vigastus.
2. jur. kahjustus, teotamine, teotus,
läsk —en fam. karastusjook. —a1 tr. karastama,
kosutama, janu kustutama; kuivatama
(kuivatuspaberiga); erik. puhastama (püssi), l.
sig janu kustutama, end kosutama, /. upp
(opp) kuivatuspaberiga kuivatama. — edryck
karastav jook. —ig adj., fam. väga, ’hirmus’,
han är l-t duktig ta on väga tubli, l-t dum
hirmus loll. —papper kuivatuspaber, —stång
erik. püssipuhastusvarras.
läspa1 intr. ja tr. pudikeelega rääkima.
4äst —en,—er van., kaal last.
2läst —en,—er 1. erik. (saapa) liist. 2. sukakand.
—a1 tr. liistule tõmbama. — makar|e —(e)n,=
liistutegija.
läte —t,—n (ebaselge) hääl, häälitsemine,
lätt adj. kerge, hõlpus, känna sig l-are om
hjärtat süda on kergem, /. på foten 1.
kergejalgne, kärmas. 2. fig. kergemeelne, sova l.
kergelt magama, ärksa unega olema, l. fånget 1.
förgånget kergesti saadud, kergesti läinud,
l-are sagt än gjort hõlpsam ütelda kui teha,
seda on kerge ütelda, han har l.för språk tal
on kerge keeli õppida, tal on änne keelte
õppimiseks, gatans l-a garde tänavatüdrukud,
lõbutüdrukud. —a1 I. tr. kergendama;
kergitama. II. intr. kergenema, kahanema,
vaibuma, /. ankar ankrut tõstma, /. på pungen
kukrut avama, regnet l-r vihm läheb üle, mot
kvällen l-de det vastu õhtut hakkas
selginema, l. på selginema, l. upp rõõmsamaks
tegema; selginema. — antändlig adj. kergesti
süttiv, —botad adj. part. kergesti ravitav,
—brukad adj. part. kergesti haritav. — fattlig
adj. kergesti arusaadav e. tajutav, —flyktig
adj. kergesti haihtuv, —fotad adj. part.
kergejalgne; fig. kergemeelne, —framkomlig adj.
kergesti läbipääsetav, —fångad adj. part.
kergesti püütav; fig. kergesti saadud, —färdig
adj. kergemeelne, —färdighet kergemeelsus,
—förklarlig adj. kergesti seletatav,
—förståelig adj. kergesti arusaadav, —grogg lahja
grokk, —gående adj. part. kergesti, kergelt
käiv. —hanterlig adj. kergesti käsitsetav,
—het —en kergus, holpsus. —hänt adj. part.
kergekäeline, —jord põll. kerge muld. —klädd
adj. part. kergelt riietatud, —kokad, —kokt
adj. part. kergelt keedetav, kerge keeta,
—körd adj. part. kergesti juhitav; (om väg)
sile, tasane, —ledd adj. part. (om person)
kergesti juhitav, kergesti mõjutatav. —lynt adj.
part. rõõmsameelne, lõbus, —läslig adj.
kergesti loetav, selge, —läst adj. part. kergesti
loetav; kergesti arusaadav, —löst adj. part.
kergesti lahendatav, —matros mer.
noormad-rus. —na1 intr. kergenema. —nad —en
kergendus; lahenemine, —påverkad adj. part.
kergesti mõjutatav. —retlig adj. kergesti
ärrituv, äge. —retlighet kergärrituvus, ägedus,
—rodd adj. part. kerge sõuda, —räknad adj.
part. kerge loendada, väikesearvuline, —rörd
adj. part. tundeline. —rördhet —en
tundelisus. —rörlig adj. kergesti, kergelt liikuv
tundlik, vastuvõtlik, —sam adj.
rõõmsameelne; armastusväärne, meeldiv, —sinne
kergemeelsus. —sinnig adj. kergemeelne.
—sinnig-het —en kergemeelsus, —skrämd adj. part.
arg, pelglik. — skrämdhet —en argus,
pelglikkus. —skött adj. part., vt. —hanterlig, —smält
adj. part. (om metall) kergesti sulav; (om
födoämne) kergesti seediv ;fig. kergesti
omandatav. —spelt adj. part. kergesti mängitav,
—startad adj. part. kergesti käivitatav,
—stekt adj.part. kergelt küpsetatud, —styrd
adj. part. kergesti juhitav, —stött adj. part.
kergesti haavuv, kergesti solvuv, —såld adj.
part. kergesti müüdav, —sövd adj. part.
kerge unega. —(t)illgänglig adj. kergesti
kättesaadav e. juurdepääsetav; fig. kergesti
arusaadav. —(t)rogen adj. kergeusklik, —vikt
sport kergekaal. —viktare sport
kergekaalla-ne. — vindig adj. kerge; kergemeelne, ta ngt
l-t midagi kergemeelselt võtma, —vunnen
adj. part. kergesti saavutatud, —åtkomlig
adj. kergesti kättesaadav; kergesti
juurdepääsetav. —överskådlig adj. ülevaatlik.
lätting —en,—ar laiskleja.
lättf|a —an laiskus. —as1 dep. laisklema. —efull
adj. laisk.
273
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
