Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - lättra ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
lättra/löp
lättra1 tr., erik. metallrahal mustrit sisse
pressima.
läx|a 1. —an,—or a,ped. õppetükk, ülesanne, ge i
l-a õppimiseks üles andma, läsa sin l-a oma
ülesannet õppima, b. fig. (varning) õpetus,
låt nu detta bli dig en l-a olgu see sulle nüüd
õpetuseks. 2.1 tr., van. noomima, l-a upp ngn
kedagi noomima, —arbete kodutöö, kodune
ülesanne, —bok ülesannete raamat, —fri adj.
õppeülesannetest vaba. —förhör
ülesandekü-simine. —lyälp abi õppeülesannete
lahendamisel. —läsning ülesannete õppimine.
löd|a2 tr. tinutama, jootma, l-a fast kinni
tinuta-ma, l-a ihop, samman kokku jootma,
—apparat tinutamisaparaat. —fog tehn. jootekoht.
—ig adj., fig. ehtne, täisväärtuslik; van.
täis-kaaluline. —kolv tehn. jootekolb, —tõlvik.
—lampa tehn. jootelamp. —material
jootema-terjal. —medel tinutusvahend, —täng tehn.
jootepihid. —vatten, —vätska tehn.
jooteve-delik. —yta tinutuspind (—nna).
lödd|er —ret vaht, kober. —ra1 refl. vahutama,
kobrutama. —rig adj. vahune, kobrune.
löfte —t,—n lubadus, tõotus, sõna, infria ett l.
lubadust täitma,
löftes|brott sõnamurdmine. —brytare
sõnamurd-ja. —man käemees, käendaja, —rik adj.
paljutõotav.
löga11. tr., van. pesema. II. refl., van. ennast
pesema, suplema,
lögn [—T|n] —en,—er vale, beslå ngn med l.
kellegi valet paljastama, fara med l. valetama.
—aktig adj. valelik. —aktighet —en
valelikkus. —are — n,= valetaja. —ersk|a —an,—or
vt. eelm. —hals fam. valetaja, —historia
vale-jutt, tühijutt, —propaganda valepropaganda,
löj|a —an,—or zool. viidikas, —nät viidikavõrk.
—rom viidikamari. —stim viidikaparv.
löj|e —et,—en naeratus, muie, lõbus meeleolu;
naeruväärsus, utsätta sig för l-e ennast
naeruvääristama. —lig adj. naeruväärne,
koomiline; rumal, totter, bära sig l-1 åt
naeruväärselt käituma, vad är det för l-t i det? mis seal
naerda on?, göra sig l. ennast
naeruvääristama, göra sig l. över ngn kellegi üle naerma.
—lighet —en,—er naeruväärsus, —väckande
adj. part. naerma panev, ajav.
löjtnant —en,—er leitnant,
löjtnants I epålett leitnandiõlak. — røärta(n) bot.
murtud süda.
lök —en,—ar sibul; bot. laugud, lägga l. på laxen
fig. seisukorda raskendama. —artad adj.
part. sibulataoline. —blast sibulapealsed.
—Qäll pl., bot. sibula soomused. —formig adj.
sibulakujuline, sibuljas. —frö sibulaseeme.
—klyfta sibulatükk. —knopp sibulapung.
—kupol ehit. sibulkuppel. —sill sibulaga hee-
ringas. —smak sibulamaitse. —soppa keed.
sibulasupp. —stam bot. sibulakand. —sås
keed. sibulakaste. —säng sibulapeenar.
—växt sibultaim.
lömsk adj. salakaval; fam. õel, kuri. —het —en
salakavalus; õelus.
lön —en,—er palk; tasu. —a1 tr.ja refl. tasuma, /.
ont med gott halba heaga tasuma, det l-r sig
inte see ei tasu vaeva, see ei tasu end. —ande
adj. part. tasuv, —arbetare palgatööline,
—givare tööandja, palgamaksja. —lös ajd.
asjatu; tasuta, palgata, göra l-a försök asjatuid
katseid tegema, —sam adj. tasuv. —t muutm.
pred. adj. väärt, det är inte l. see on asjatu,
—tagare palgasaaja.
löne|avtal palgaleping, —belopp palgamäär,
—besked palgaleht. —fyllnad palgalisa,
—förhöjning palgakõrgendus, —glidning palgalisa
väljaspool palgalepingut, —grad palgaskaala,
palgaastmik. —klass palgaklass. —lyft fam.
palgakõrgendus, —nivå palgatase, —reglering
palgakorraldus, —satser pl. palgamäärad,
—skala vt. —grad. —slav palgaori. —stegring
palkade tõus. —strid palgatüli (streik v.
lokaut). —tillägg palgalisa, —tur
teenistusaastate arvamise kord. —villkor
palgatingimused. —ökning vt. —förhöjning.
Hönn —en,—ar vaher, —allé vahtrapuiestee.
—berså vahtralehtla. —blad vahtraleht. —löv
vahtralehed, —lehestik, —säv vahtramahl.
—trä vahtrapuit. —träd vaher.
2lÖnn muutm. subst., lägga (ngt) å l. salaja (ära)
hävitama, salajasse kohta viima, —bränna2
tr. salaja viina põletama, —bränneri
salavii-navabrik; salaviinapõletamine. —dom, i l.
salaja, -dörr salauks. —fack salalaegas.
—ficka salatasku, —gång salakäik. —krog
salakõrts. —krögare salakõrtsmik, viinaga
salaja kaupleja, —lig adj. salajane, —ligen v.
—ligt adv. salaja, —låda salalaegas. —mord
salamõrv, —mõrtsukatöö, —mördare
sala-mõrvar, —mõrtsukas, —rum salatuba;
salalaegas. —skrift salakiri, —trappa salatrepp.
—vrå salaurgas. —väg salatee; kõrval tee.
lönskaläge jur. suguline läbikäimine väljaspool
abielu.
löp —et,= 1. sport, harva jooks. 2. ehit., på l.
pikuti. — |a 1. —an,—or a. jahind. uluki ja
jahikoera jäljed lumes. b. sport kallak,
nõlvak. 2.2 intr. a. jooksma, b. suusatama, c.
(om hynda) kiimlema. d. voolama, e.
mööduma, l-a sin kos minema jooksma, l-a i kapp
võidu jooksma, l-a fara, risk riskima,
hädaohtu sattuma, låta sina tankar l-a oma
mõtetele vaba voli andma, l-a till sjöss
merele minema, lånet l-er med 5 % ränta laen on
viieprotsendiline, l-a till ända mööduma, lõp-
274
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
