Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - löpe ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
löpe/löv
pema; rõhut. abis.: l-a bort ära jooksma, l-a
fram, vägen l-er fram mellan höga branter
tee kulgeb kõrgete järsandikkude vahel, l-a
igenom läbi jooksma; läbi lugema, l-a ihop
(om linjer, färger) kokku jooksma, valguma,
l-a in (om fartyg) sadamasse sõitma; (om
häst) jooksmisega (raha) sisse tooma, l-a om
mööda jooksma, l-a samman kokku
jooksma, l-a ut (om lina) välja libisema; (om
fartyg) sadamast lahkuma; (om udde)välja
ulatuma; (upphöra) lõppema, hans levnadsdag
har lupit ut tema elupäevad on lõppenud,
—ande adj. part. jooksev, /. göromål
jooksvad asjad, /. meter jooksev meeter, /. räkning
jooksev arve, l. band tehn. jooksev lint, på l.
band fig. vahetpidamata, —ar|e —(e)n,=
jooksja; mäng, oda; piklik laudlina; mer.
valvur-käskjalg; tehn. teat. liikuvad
masi-naosad; ehit. pikikivi. —arbana sport
jooksurada. —eld kulutuli, —grav sõj. kaevik, —knut
jooksusõlm. —maska mahajooksnud
(suka)-silm. —meter jooksev meeter, —ning —en,—ar
jooks; muus. passaaž. —sedel teadaanne,
ringkiri. —sk adj. kiimaline, innal, —skida
sport jooksusuusk. —snara silmus, —sten
ehit. pikikivi; erik. ülemine, liikuv veskikivi,
—stil sport jooksustiil. —vikt tehn. liikuv viht.
löp|e —et laap, laapjuuretis. —na1 intr. (om
mjölk) kalgenduma, kokku minema, —lägga2
irr., erik. piimale laapi lisama, —måge
libe-magu. —ning ~en kalgendumine,
lördag —en,—ar laupäev,
lös adj. lahtine; kohev; vaba, slippa l. lahti
pääsema, elden är I. tuli on lahti, /. och fast
egendom vallas- ja kinnisvara, det går l-t på en
miljon see nõuab ühe miljoni kulusid, nu
brakar det l-t nüüd läheb lahti, han har en
skruv l. tal on üks kruvi lahti, slå sig l. lahti
lööma, ge ngn l-a tyglar kellelegi vaba voli
andma, på l-a grunder kõikuvail alustel, l-a
rykten ebamäärased kuuldused, bära ngt l-t i
fickan midagi lahtiselt taskus kandma, ett l-t
snötäcke kohev lumekord, ett l-t (kokat) ägg
pehme muna, vara l. i magen (kellelgi) kõht
lahti olema, skjuta med l-a skott
paukpadrunitega laskma, l-a seder lodevad kombed.
—a21. tr. lahti päästma, lahti laskma,
vabastama; lahendama, selgitama; lahustama, /.
biljett piletit ostma, /. ett korsord ristsõna
lahendama; rõhut. abis.: 1. in (en växel)
(vekslit) välja ostma, /. upp lahti e. valla
päästma; lahustama, /. ut välja lunastama,
lunaraha maksma. II. refl. eralduma;
lahustuma, lagunema; lahenema, den frågan löser
sig nog vad det lider see küsimus laheneb
kindlasti pikapeale, —aktig adj. liiderlik,
kõlvatu. —aktighet —en liiderlikkus, kõlvatus.
—ande ajd. part., med., 1. medel kõhulahtisti.
—arbetare juhutööline. —bar adj.
lahendatav; lahustatav; lahutatav, —brev post
lihtkiri, harilik kiri. —bryta 4 tr. lahti murdma,
—bröst 1. valerind. 2. manisk, rinnaesine.
—bända2 tr. lahti kangutama, —delar pl.
tagavaraosad, lahtised osad. —drivare
hulkur. —driversk|a —an,—or naishulkur.
—driveri [—i] —(e)t hulkumine, logelemine,
—egendom vallasvara, liikuv varandus. —en
ilma a.japl. l.post juurdemaks, lunaraha. 2.
fig. märgusõna; loosung. —enavgift
lunaraha. —enord märgusõna. —epenning
lunaraha. —eskilling jur. lunaraha kinnisvara jne.
väljaostmisel. —esumma lunamaks, —fläta
valepalmik. —giva4 tr., v. —ge vabaks andma,
lahti laskma, —gom valehambad,
kunstham-bad. —göra2 irr., tr. ja refl. lahti tegema; lahti
laskma, vabastama; ennast vabastama, —het
—en lahtisus, kohevus; nõrkus, lodevus,
—hår valejuuksed. —häst varuhobune. —kokt
adj. part. kergelt keedetud, l-a ägg pehmed
munad, —krage lahtine krae. —köpa2 tr.
vabaks ostma, välja lunastama, —lig adj.
lahustatav; lahendatav; kergesti lahutatav;
ebakindel. —lighet —en lahustatavus;
lahepdata-vus. *-lock valelokk. —mynt adj.
part?lobasuuga, lobisev, —ning —en,—ar 1. lahus. 2.
lahendus. — ningsmedel lahustusvahend.
—nummer üksiknumber, —näsa valenina.
—pengar pl. lahtine raha, peenraha, —riva4
tr. ja refl. lahti rebima, lahti kiskuma.
—rycka4 tr. ja refl., vt. eelm. —ryckt adj. part.
lahtikistud, —skägg valehabe. —slita4 tr. ja
refl. lahti kiskuma, —släppa2 tr. lahti laskma,
vabastama, —släppt adj. part. vabanenud,
vallapääsenud; sundimatu, vaba. —tagbar
adj. lahtivõetav, —tand valehammas,
kunst-hammas. —vikt lahtine kaal. —ärm
varruka-kaitse. —ore vallasvara.
löska1 tr., dial. täisid otsima.
löske(r)karl van., lit. hulkur, rändur, vagabund.
Möss pl., vt. lus.
2löss —en geol. löss, peeneteraline kobe kivim,
—lager lössikiht.
Möt —en,—ar dial. karjamaa, rohumaa.
2löt —en,—ar erik, rattapöid. —krans rattarehv.
—ring rattavits.
löv —et,= leht; lehestik, l-en spricker ut puud
lähevad lehte, träden fäller sina l. om hösten
lehed langevad puudelt sügisel. —a1 tr.
lehisega v. meiuga kaunistama. —as1 dep. lehte
minema. —beklädnad lehestik, —fällning
lehtede langemine; lehtede langemise aeg. —groda
zool. lehekonn. —hydda lehtla, lehtmaja.
—hyddohögtid piibl. lehtmajade püha. —jord
lehemuld. —mask leheuss. —mossa lehesam-
275
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
