Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - maskerad ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
maskerad/mat
hargnev.
maskerad [—àd] —en,—er maskeraad,
maskipi-du. —bal maskiball, —dräkt maskikostüüm.
maskin [—in] —en,—er masin, för full m. ka fig.
täie auruga, —arbete masinatöö, —avdelning
masinaosakond. —befäl masinist, —bokföring
masinraamatupidamine. —del masinaosa.
—direktör raudt. masinaosakonna juhataja,
—ell [—é—] adj. masin-, masina-,
mehhaaniline. —eri [—i] — (e)t,—er masinavärk; asutus,
sisseseade, —fel masinarike. —gevär
kuulipilduja. —hall masinasaal. —isera1 tr.
mehhani-seerima, masinatega varustama, —ist [—ni—]
—en,—er masinist; mer. laevamehhaanik.
—klippa2 tr. masinaga lõikama, —kraft
masinajõud. —lära masinaõpetus,
—mjölkning masinalüps. —människa masininimene;
masinlikult töötav inimene. —mässig adj.
masinlik, mehhaaniline, —mästare
masina-juht. —olja masinaõli. —rem masinarihm.
—rum masinaruum, —sax
juukselõikamisma-sin. —skada masinarike. —skrift masinakiri.
—skriva4 tr. masinal kirjutama, —skrivare,
—skriverska masinakirjutaja, —skötare
masinisti abi. —smörja masinamääre, —õli.
—sticka1 tr. masinal kuduma, —sydd adj.
part. masinal õmmeldud, —så3 intr.
masinaga külvama, —sätta2 irr., tr., trük. masinaga
laduma, —verkstad mehhaanikatöökoda.
maskis —en,—ar fam. maskeraad, maskipidu.
maskopi [—i] —(e)n v. —(e)t,—er salajane
kokkulepe, stå i m. med ngn kellegagi salaja koos
töötama.
maskot [—åt] —en,—er v. —ar õnnetooja,
õnne-nukk.
maskulin 1. —et,—er keel. maskuliin, meessoost
sõna. 2. adj. meessoost, maskuliinne, —isera1
tr. maskuliinseks muutma. — |um — et,—er
maskuliin, meessoost nimisõna; meessugu.
mass|a —an,—or mass, kogu, hulk; (trä-)
puu-mass, —segu. —alstring massiline tootmine,
massitoodang, —artikel massitööde,
—avskedanden pl., subst. part. massiline
vallandamine. —enhet massiühik. —fabrikation
massitoodang. —grav ühishaud, —invandring
massiline sisserändamine. —korsband post
mass-saadetis. —mord massimõrv, —petition
palvekiri paljude allkirjadega, —producera1 tr.
massiliselt tootma, —produkt massitööde,
—produktion massitoodang, —psykologi
massipsühhloogia. —tillverka1 tr. massiliselt
tootma, —uppbåd hulgaline väeteenistusse
kutsumine. —uppvisning massietendus,
—lavastus, —vis adv. hulgaviisi, massiliselt.
mass|age [—às] ~n massaaž, masseerimine.
—era1 tr. masseerima- —ör [—ör] ~en,~er,
masseerija. —ös [—ös] ~en,~er naismassee-
rija.
massak|er [—àk—] —ern,—rer veresaun,
massiline tapmine, —rera1 tr. veresauna
korraldama, massiliselt tapma; vigaseks tegema,
massiv [—iv] 1. —et,= geol. massiiv. 2. adj.
massiivne, kompaktne, —itet [—ét] —en
massiivsus.
mast —en,—er mast. —ad adj. part. mastiga
varustatud, —hög adj. mastikõrgune. —korg
mer. mastikorv. —krän suur tõstekraana.
—spira mastipalk (—gi). —topp mer.
masti-topp. —träd mastipuu,
mastig adj., fam. paks, matsakas, tugev,
mastix —en farm. mastiks, —buske bot.
mastiksi-puu.
mastodont [—ånt] —en,—er mastodon,
väljasurnud elevanditaoline loom; fig. hiiglane,
koloss, —isk adj. hiiglaslik, kolossaalne,
masturbation —en,—er onaneerimine,
masugn mäend. kõrgahi. —sslagg kõrgahjuräbu,
—šlakk.
masur —n näsupuu; kiripuit. —bildning
kiripuu-teke.
masurk|a —an,—or masurka,
masverk ehit. raamistik,
mat —en toit, söök, kost, m. och dryck söök ja
jook, laga m. toitu valmistama, två rätter m.
kaks rooga, m-en är halva födan vanas, toit
on pool elu, det vore m. för Måns see alles
maitseks, ge ngn sin (hans) varma m.
kellelegi peapesu tegema, m-en är färdig söök on
valmis, ge m. süüa andma, ha folk i m-en
rahvast (inimesi) söögil olema, ta ngn i m-en
kedagi kostile võtma, vara liten i m-en kehv
sööja olema, stor i m-en suure söömaga,
tacka för m-en toidu eest tänama, ta sig en
lur på m-an leiba luusse laskma,
lõunauinakut tegema, efter m-en pärast sööki. —a1 tr.
toitma, söötma, süüa andma; fig. tuupima,
sisse toppima. —ar|e — (e)n,= tehn. söötja,
et-teandja. —bestick nuga, kahvel ja lusikas,
—bit suutäis, —böd sahver, toidukamber.
—bord söögilaud, —bricka kandik, —bröd
leib. —bud söömakutse. —dags adv.
söögiaeg; söögi ajal. —duglig adj. söödav,
toiduks kõlblik, —friare fam. kontvõõras,
—frisk adj. hea isuga, han är m. tal on hea
söögiisu, —frukt keeduvili. —förgiftning
toidumürgitus. —förråd toidutagavara, —gäst
kostiline. —ho toiduküna. —hämtare menaaž.
—jord põllumuld, künnipind, huumusmuld.
—kniv lauanuga, —knyte söögikorv. —lag
—et laudkond, lauakaaslased. —lagare,
—lagersk|a —an,—or keetja, kokk. —lagning
toiduvalmistus. —lokus fam. söökla, —lust
söögiisu, —mor leivaema, perenaine,
maja-ema. —nyttig adj. söödav;fig. kasulik, —olja
282
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
