- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
283

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - matarbord ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

matarbord/maximiantal

söögiõli. —os toidulõhn. —pengar söögiraha,
—rast söögivaheaeg, söögiaeg, —rest
töidu-jäänus. —rum söögituba, —rätt roog, toit.
—sal söögisaal, —sedel söögikaart.
—servering [—vé—] söökla; toitlustamine, —servis
lauaserviis. —silver lauahõbe, —sked
supilusi-kas. —smältning seedimine,
-smältnings-apparat anat. seedeaparaat.
—smältningsbesvär seedimisrike. —smältningskanal anat.
seedekanal, —trakt, —smör lauavõi. —strupe
anat. söögitoru, —ställe söögikoht,, söökla,
’kodused lõunad’, —svamp söögiseen. —säck
leivakott; toidupoolis, teemoon. —tallrik
söö-gitaldrik. —varor pl. toidukraam,
toidukaubad. —varuaffar toiduainete kapulus. —vrak
fam. õgija, —vrå ’sööginurk’ (söögitoa
asemel). —väg, i m. söögi poolest, —vän
söögiar-mastaja.

matar|bord tehn. söötelaud. —buss buss jaama
juurde transportimiseks, —krän tehn. kraan
vee reguleerimiseks aurukatlas, —ledning el.
jaotusmagistraal. —ventil tehn. jaotus ventiil,
matador [—år] —en,—er 1. matadoor,
härjavõitleja. 2. rikas ja võimukas mees, tuus; 3.
mäng. suurim trumpkaart,
match [—tš] —en,—er sport matš, võistlus, mäng,
partii. —a1 intr., sport matsi pidama,
võistle-ma;fam. reklaami tegema;yam. kokku
sobima.

matelassé —n teat. lai riie reljeefse mustriga;
rel-jeeftikand.

matematik [—ik] —en matemaatika. —er [—åt—]
—n,= matemaatik, —timme
matemaatika-tund.

matematisk [—å—] adj. matemaatiline,
materi|a —an v. materi|e —en,—er mateeria, aine.
material [—ål] —et,= v. —ier materjal, tooraine,
—bod materjaliladu. —brist materjalipuudus.
—förråd materjalitagavara. —förvaltning
riiklik varustusosakond. —isation —en,—er
kehastamine; kehastumine. —isera1 I. tr.
materialiseerima, ainelist kuju andma,
kehastama. II. refl. materialiseeruma, kehastuma,
materiaalset kuju võtma, —ism —en
materialism. —ist —en,—er materialist. —istisk adj.
materialistlik,
materiel [—él] —en (yttre hjälpmedel, redskap)
välised abinõud, materjal, (tehniline)
varustus. —1 [—éll] adj. materiaalne, aineline,
matiné —n,—er matinee, lõunakontsert,
—etendus.

matjessill soolatud noor heeringas,
matning —en 1. söötmine, söömise juures
abistamine. 2. tehn. söötmine, etteandmine,
matriarkalisk [—å—] adj. matriarhaalne,

emaõigusel põhinev,
matrik|el [—i—] — eln,—lar matrikkel, nimekiri,

nimistu.

matris [—is] —en,—er 1. tehn. matriits,
valamis-vorm. 2. mat. matemaatiliste suuruste tabel,
matron|a [—õ—] —an,—or matroon, vanem

daam, auväärne emand,
matros [—ös] —en,—er mer. madrus, —dräkt

madruseülikond, —krage madrusekrae.
Mats Mats, ta sin m. ur skolan mängust välja

jääma, täbarast olukorrast välja pääsema,
’matt adj. väsinud, jõuetu, roidunud, nõrk;
tuhm, matt, läiketu; igav, elutu, ükskõikne.
—a1 tr. väsitama, roiutama, rammestama;
tuhmistama. —as1 dep. väsima, roiduma,
rammestuma; tuhmuma, —behandla1 tr.,
—era1 tr. tuhmiks lihvima, —gul adj.
mattkol-lane. —het —en, —ighet —en väsimus,
roidumus, rammestus. —sam adj. väsitav, roiutav.
—skiva fot. tuhmklaas. —slipa1 tr. matistama,
tuhmiks, läiketuks tegema. —ögd adj. part.
tuhmisilmaline.
2matt —en mäng. matt, kaotus malemängus,
matt|a —an,—or matt, vaip; (om gräs) muru,
hålla sig på m-an fig. ennast vaos hoidma,
korralikult käituma, lära ngn att hålla sig på
m-an kedagi aupaklikus kauguses hoidma,
kedagi endast eemal hoidma, marken var täckt
med en tjock m-a av löv maa oli kaetud paksu
lehekorraga. —belagd adj. part. vaipadega
kaetud, —domare sport matikohtunik.
—knytning matipunumine. —lummer bot.
karukold, —piskning vaiba kloppimine,
—spik vaibanõel. —väv vaibariie.
’matt|e —en,—ar fam. (koera v. kassi) perenaine.
2matte —n fam. matemaatika.
3matte —t v. maté — (e)t matetee, paraguai tee.
mattram —en bot. neitsiätse, karikakar,
matutin [—in] —en,—er kirikl.
(morgongudstjänst) hommikune jumalateenistus,
mauser —n,= mauser, —pistol [—õl]
mauserpüs-tol.

mausole|um —et,—er v. mausolé —n,—er
mausoleum, suur haudehitus.
max 1. —en.—ar mäng. suurim panus. 2. fam.,
adv. kõige rohkem, maksimaal-. — ikjol pikk
seelik.

maxill [—i—] —en,—er anat. lõug lülijalgsetel.

—arben [—å—] ülemine lõualuu,
maxim —en,—er maksiim, põhimõte,
maximal [—ål] adj. maksimaalne, suurim, m-a
hastigheten maksimaalkiirus, suurim kiirus,
—spänning el. maksimaalpinge, ülempinge.
maximera1 tr. ülempiiri kindlaks määrama,
maxim|um = v. —et v. —umet, —a v. =maksi-

mum, ülemmäär,
maximilantal maksimaalarv. —belopp suurim
summa, —lön maksimaalpalk. —pris
maksi-maalhind. —spänning el. maksimaalpinge,

283

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0315.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free