- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
289

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - metodist ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

metodist/militarisera

metodist [—i—] —en,—er teol. metodist,
metonymi [—i] —(e)n keel. metonüümia,
tähenduse ülekanne, ümbernimetus.
metronom [—åm] —en,—er metronoom,

taktimõõtja.
metro|pol [—ål] ~en,~er pealinn. —polit [—it]
~en,~er teol. metropoliit, apostliku õigeusu
kõrgem vaimulik,
metyl [—yl] —en keem. metüüL. —alkohol

metüülalkohol, puupiiritus.
mexikan [—ån] —en,—er mehhiklane, —sk adj.

mehhiko. —sk|a —an,—or mehhiklanna.
mezzanin [—in] —en,—er ehit. poolkorrus,
vahe-korrus.

mezzosopran muüs. metsosopran.

miasmer [—å—] pl., med. miasmid, nakatised.

miau [—åu] v. mjau interj. näu!

mick|el —eln,—lar reinuvader, rebane; kaval

inimene. ~smässa mihklipäev,
midasöron pl., müt. eeslikõrvad.
middag —en,—ar 1. (tid) keskpäev, lõunaaeg, i
går m. eile lõunaajal, framemot m.
keskpäeva paiku. 2. (måltid) lõuna, lõunasöök, äta
m. lõunat sööma, bjuda ngn på m. kedagi
lõunasöögile paluma, vila m. lõunauinakut
tegema, leiba luusse laskma, före m-en enne
lõunat, efter m-en peale lõunat,
middags|bjudning lõunakutse; pidulik lõuna,
lõunaseltskond. —bord lõunalaud. —dags
adv. lõuna ajal, keskpäeval, lõunati,
keskpäeviti. —gäst lõunaline, lõunakülaline, —linje
astr. meridiaan, —lur lõunauinak, ta sig en
m. lõunauinakut tegema, leiba luusse laskma,
—mat lõuna, lõunasöök, —mål, —måltid
lõu-nasöögiaeg. —rast lõunavaheaeg, —sol
lõu-napäike. —sällskap lõunaseltskond. —sömn
lõunauinak, —tid lõunaaeg, vid m. lõuna ajal,
keskpäeval, —timme lõunatund, —tåg
lõunane rong. —ätande adj. part. lõunastamine.
mid|fasta paastuaja keskmine pühapäev,
—gårdsormen müt. maailmauss. —ljud keel.
sisehäälik, —natt kesköö, südaöö, vid. m.
keskööl, südaööl, —skepps adv. laeva
keskel(e). —sommar jaanipäev, vid m.
jaanipäeval. —vinter kesktalv, südatalv.
—vinternatt kesktalveöö.
midgetbil [—jet—] väike võidusõiduauto,
midi —n,= poolpikk mood v. riietusese, —kjol

poolpikk seelik,
midj|a —an,—or talje, keskkeha, smal som en
geting om m-an vöökohalt peenike nagu
herilane.

midnatts|mässa öine jumalateenistus. —sol(en)
keskööpäike, —tid, vid m-en keskööajal.
—timme kesköötund.
midsommar I afton jaanilaupäev, —firande
jaanipäeva pühitsemine, —dag jaanipäev, —natt

jaaniöö, —nattsdröm, En m.
Jaaniöö-unenägu. —stång meiupuu, —tid, vid m-en
jaanipäeva ajal. —(s)blomster bot.
metskurereha.

mig pron., vt. jag mind; minule, mulle, en vän till
m. üks minu sõpru, till m. minule, mulle, det
var m. en till att va(ra) duktigt vaat kui
tubli!, stackars m.l mind vaest, ma vaene, kahju
minust!

migrän —en migreen, ühepoolne peavalu,
mikado —n,—r mikaado,
miko —t,—n fam. alaväärsustunne,
mikro|analys keem. mikroanalüüs. —film
mikrofilm. —fon [—ån] ~en,~er mikrofon. —kosm
l—k—] ~en,~er mikrokosmos, —kosmisk
adj. mikrokosmiline, —kosmos muutm., vt.
—kosm. —met|er —ern,—rar mikromeeter,
—metrisk adj. mikromeetriline. —millimeter
mikron (0,001 millimeetrit), —organism,
pisik, mikroorganism. —skop [—åp] ~et,=
mikroskoop. — skopi [—i] ~(e)n
mikroskoopia. —skopisk [—åp—] adj. mikroskoopiline,
—telefon mikrotelefon, —tom [—åm]
~en,~er mikritoom. —våg el. mikrolaine.
mikrob [—åb] —en,—er mikroob,
mikroorganism, pisik,
mikron [—ån] —en,= v. —er mikron.
mil —en,= penikoorem, miil, svensk m. 10 km.
—sbred adj. penikoormalaiune. —slång adj.
penikoormapikkune. —sten, —stolpe
peni-koormakivi, penikoormapost; verstapost;
fig. uue epohhi algust tähistav sündmus,
—tals adv. penikoormate kaupa, —svid adj.
penikoormalaiune.
1mil|a —an,—or (söe) miil; aatomireaktor.
—botten miilikoht. —kol puusüsi. —kolning
söepõ-letamine.
2mil|a —an,—or dial. päitsed,
mild adj. mahe, vaikne, leebe; helde, armas;
pehme, kerge, en m. bestraffning kerge karistus,
m-a vindar pehmed tuuled, du m-el sa
heldeke! armas jumal!, till den m-a grad nii suurel
määral. — eligen adv., van. mahedalt, vaikselt,
leebelt, —het —en mahedus, leebus. —ra1 tr.
pehmendama, leevendama, kergendama.
—ras1 dep. pehmenema, rahunema,
kergenema. —ring —en leevendus, kergendus, —sirt
adj. part. pehmeloomuline, leebe, mahe.
—sinthet —en pehmus, mahedus, leebus,
—väder pehme ilm, sulailm, sula.
miliatuberkulos med. ägedaloomuline
tuberkuloos.

milis [—is] —en,—er sõj. miilits, maakaitsevägi,

tagavaravägi,
militant [—ånt] adj. võitlev, võitlushimuline.
militärlisera1 tr. müitariseerima. —ism ~en
militarism. —ist ~en,~er militarist. —istisk adj.

289

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0321.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free