Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - monokel ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
monokel/morfologi
—log [—åg] ~en,~er monoloog, üksikkõne.
—m [—åm] ~et, v. ~en,= v.~er mat.
mo-noom, üksliige. —man 1. ~en,~er
mono-maan. 2. adj. monomaanlik. —mani [—i]
~(e)n,~er monomaania, ühele esemele
juhitud hullus, —plan tehn. monoplaan, ühe
kandepinnaga lennuk, —pol [—ål] ~et,=
monopol, ainuõigus, —polisera1 tr.
monopoliseeri-ma. —syllabisk [—å—] adj., keel. ühesilbiline.
—teism ~en monoteism, üheainsa jumala
kummardamine, —teist ~en,~er monoteist.
—teistisk adj. monoteistlik. —ton [—ån] adj.
monotoonne, ühetooniline, üksluine, igav.
—toni [—i] ~en monotoonsus. — typ|e
[—tajp] ~en,~er trük. monotüüp, teat.
ladu-mismasin. —valent adj., keem. (envärdig)
üheväärtuseline.
monok|el [—åck—] —eln,—lar monokkel,
monst|er [—k—] —ret,= v. monstr|um —et,—er
monstrum, koletis, peletis; soerd. —rositet
[—ét] ~en,~er väärmoodustis, abnormsus.
—ruositet [—ét] ~en,~er 1. vt. eelm. 2.
monstrumlikkus, koletislikkus. —ruös [—ös]
adj. monstroosne; koletislik. —rös [—os] adj.
1. monstroosne, näotu. 2. abnormne,
ebanormaalne, soerdlik.
monstrans [—àns] —en,—er kirikl. monstrants.
monsun [—å—un] —en,—er monsuun.
montag|e [—å—äš] — et,= montaaž,
monteerimine.
monter|a1 tr. monteerima, üles v. kokku seadma;
riidega varustama, garneerima, ilustama,
—bar adj. monteeritav, kokkupandav, —ing
~en,~ar monteerimine, kokkupanek;
gar-neerimine, ilustamine. —ingsband äärispael.
—ingshus kokkupandav maja. — montör
[—ör] —en,—er montöör, monteerija,
mont|er [—å—] —ern,—rar v. —rer vaatekapp,
vitriin.
monument [—å—é—] — et,= monument,
mälestussammas,—märk. —ai adj.
monumentaalne, suuremõõtmeline, suurejooneline.
—al-byggnad monumentaalehitus. —alitet [—ét]
—en monumentaalsus,
moped [—éd] —en,—er abimootoriga jalgratas,
mopp [—å—] —en,—ar pintsel põranda
puhastamiseks.
!moppe [—å—] fam., få på m-n peapesu saama,
ge ngn på m-n kellelegi naha peale andma.
2mopp|e [—å—] —en,—ar fam. mops, sülekoer;
fam., vt. moped,
mops [—å—] —en,—ar mops, väike sülekoer.
—ansikte mopsinägu. —a1 refl., fam. vastu
hakkama, —ig adj., fam. ninakas, häbematu,
^or —en,—er (folkslag) maur, mooramaalane.
—isk [mo—] mauri, —isk [—i—] —en,—er
mauri järeltulija Hispaanias.
2mor ilma a. ja pl., vt. moder, be för sin sjuka m.
enda kasuks kõnelema, enda eest väljas
olema, hon är sin m. upp i dagen ta on kui oma
ema suust kukkunud, m-s dag emadepäev,
m. Anna perenaine Anna, m. i huset
perenaine, majaema. —|a —an,—or fam. emand,
talunaine. —bro(de)r onu. —fa(de)r (emapoolne)
vanaisa, —föräldrar pl. (emapoolsed)
vanavanemad. —mo(de)r (emapoolne) vanaema,
emaema. —moderne, på m-t emaemade
poolt. —s|a —an,—or vulg. ema, eit,
vanamoor. —sgris memmepoeg. — sgumman fam.
ema, memm, eideke,
mora|dräkt Mora rahvariie, —klocka Mora
kappkell, —kniv Mora nuga. —kulla naine
Mõrast.
moral —en,—er moraal, kõlblus, —filosof
moralist, eetik, —filosofi eetika, kõlblusõpetus.
—isera1 intr. moraliseerima, moraali
jutlustama, manitsusi lugema, —isk adj. moraalne,
kõlbeline, —ist —en,—er moralist. —itet [—ét]
1. —en moraalsus, kõlblus. 2. —en,—er
moralitee, moraliseeriva iseloomuga näidend
keskajal.—kaka fam. moraaliepistel. —kodex
eetiline norm. —lära eetika, —predikan
moraali-j utlus. —predikant moraalijutlustaja.
—teologi teoloogiline eetika,
mõras [—ås] —et,= soo, soine maa. —jord
soomaa. —ig adj. soine, mudane,
moratori|um —et,—er moratoorium,
maksetähtaja edasilükkamine,
morbid [—å—id] adj. haiguslik, —itet [—ét]
—en,—er haiguslikkus,
mord —et,= mõrtsukatöö, mõrv, ettekavatsetud
tapmine, begå (ett) m. mõrtsukatööd toime
panema, —brand kuritegelik süütamine,
—brännare —n,= kuritegelik süütaja.
—brännersk| a —an,—or vt. eelm. —försök
mõrva-, tapmiskatse, —isk adj. mõrtsukalik,
mõrvarlik; verine, julm. —lysten adj.
verejanuline, tapmishimuline. —lystnad verejanu,
tapmishimu. —mani haiglane tapmistung.
—redskap tapa-, mõrvariist. —vapen vt. eelm.
—ängel surmaingel; fig. surmakülvaja.
morell [—é—] —en,—er murel,
mores [må—] pl., lad. k., lära ngn m. kellelegi
kombeid õpetama; kedagi õpetama, kuidas
tuleb elada.
morfem [—å—ém] —et,= v. —er keel. morfeem,
morfin [—å—in] —et v. —en morfiin, morfium,
—förgiftning morfiinimürgitus. —injektion
morfiumi süstimine, —ism —en med.
morfinism, haiguslik kalduvus morfiumi tarvitada,
—ist —en,—er morfinist, morfiumi tarvitaja,
—rus morfiumiuim.
morfologi [—å—å—ågi] —(e)n morfoloogia; keel.
vormiõpetus; lood. teadus organismide ehitu -
296
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
