Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - muller ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
muller/munter
puuleht. —sträd mooruspuu.
mull I er —ret mürin, müdin, kõmin. —ra1 intr.
tumedalt mürisema, kõmisema.
mullig adj. täidlane, ümmargune, —het —en
täidlus.
mullvads j arbete mutitöö;/zg. õõnestustöö.
—artad adj. part. mutitaoline. —gång mutikäik.
—hål mutiauk. —hög mutimullahunnik.
—krig kaevikusõda, —päls mutinahast
kasukas. —skinn mutinahk. —syrsa zool.
kaeraso-ri.
mult e —en,—ar zool. meriärn.
mult en adj. pude, rabe; kõdunenud, pehkinud.
—na1 intr. kõdunema, pehkima, —ning ~en
kõdunemine, pehkimine,
multer v. multor pl. (hjortron) murakad, —gröt
keed. murakamoos.
multilateral [—ål] adj., kaub. mitmekülgne,
multip|el [—i—] —eln,—ler v. —lar mat. korrutis.
~bord telefonisti laud. — licera1 tr.
korrutama. —lieering ~en,~ar korrutamine,
korru-tus. —likand [—å—] ~en,~er korrutatav.
—likation ~en,~er korrutus,
multiplikat-sioon. —likationsmaskin arvutusmasin,
—likationstabell korrutustabel.
—likations-tecken korrutusmärk. —likator [.—åtår]
~n,~er [—o—] korrutaja, multiplikaator.
multum muutm. subst., fam. palju raha, rikkus,
mumi|e —en,—er muumia. ~artad adj. part.
muumialik. —fiera1 tr. 1. muumiaks muutma.
2. med. mumifitseerima. — fikation ~en
mu-mifikatsioon, muumiaks muutmine; med.
kuiv gangreen.
mum|la1 intr. ümisema, mõmisema, pomisema,
m-la i skägget habemesse pomisema. —|mel
—let ümin, mõmin, pobisemine; nurin.
mumma —n (mörkt starköl) teat. liik õlut.
mumrik — en,—ar 1. võiml. väike nahkpadi. 2.
fam. tüüp, veidrik,
mums (ett) nämm. — a1 intr. mugima, mäluma,
m. i sig hea isuga sööma,
mun [mün] —nen,—nar suu, det vattnas i m-nen
suu jookseb vett, leva ur hand i m. peost
suhu elama, ha många m-nar att mätta palju
suid täita olema (kellelgi), rätta m-nen efter
matsäcken suud leivakoti järgi seadma, håll
mA pea suu!, tala, prata bredvid m-nen
kõnes eksima e. komistama, täppa till m-nen på
ngn kellegi suud kinni toppima, kedagi
vaikima sundima, vara stor i m(-nen) hooplema,
suurustama, suure suuga olema, ta m-nen
full suud täis võtma, hooplema, lägga orden
i ngns m. kellelegi sõnad suhu panema, prata
i m(-nen) på varandra kõik korraga
kõnelema. vara ful i m(-nen) fig. inetuid väljendusi
tarvitama, ropu suuga olema, jag har det
från hans egen m. seda kuulsin ta enda suust,
need on ta enese sõnad, ta bladet från m-nen
lukku suu eest ära võtma, südant tühjaks
rääkima, med en m. üksmeelselt, nagu üks
mees, ühest suust, dra på m-nen muigama,
låta maten tysta m(-nen) söögi ajal vait
olema, varav hjärtat är fullt, därav talar m-nen
piibl. mis südames, see suus. —art murre,
murrak, dialekt. —artlig adj. murdeline,
—diarré fam. lobisemishimu, —fisk fam. hoop
vastu suud. —full suutäis, —giga parmupill.
—gipa suunurk. —harmonika suupill,
—huggas4 dep. sõnu vahetama, riidlema,
naakle-ma. —huggning naaklemine, riid. —håla
suu-koobas. —häfta med. lõuakramp, trism.
—kavle v. —kavel suutropp; suukorv, sätta
m. på ngn kellelgi suud kinni toppima,
kellelegi suukorvi pähe panema, —korg suukorv.
—korgslagsõnavabaduse piiramise
seadus. —lås fig. suulukk, sätta m. på ngn kellegi
suud lukku panema, —läder fam. suuvärk, ha
gott m. hea suuvärgiga olema. —sbit suutäis,
toidupala, —skänk —en,—er van.
joogikalla-ja, jookide hooldaja, —spegel suupeegel,
sto-matoskoop. —spel suupill, —stycke 1. muus.
huulik. 2. suuline, suurauad. 3. piibupits.
—ställning suu asend, —väder loba,
keelepeks.
mundering [—é—] —en,—ar sõj. vormiriietus,
munder; varustus.
’mungo —n,—r zool. mungo.
2mungo —n mungo, kaltsuvill.
municip [—ip] —en v. —et vt. —alsamhälle. —ai
[—ål] adj. kogukondlik, linnaomavalitsuslik,
munitsipaalne. —alnämnd aleviku
täidesaatev organ, —alsamhälle tihedamalt asustatud
kogukonna rajoon maal, alevik. —alstyrelse
aleviku täidesaatev organ. —alstämma
alevi-kuvolikogu.
munk —en,—ar 1. (klosterbroder) munk. 2.
(bakverk) berliini pannkook. 3. (likörsort)
benediktiin. —cell mungakong. —hätta bot. Arum
maculatum. —kloster mungaklooster.
— kåpa mungakuub. —latin keskaegne
ladina keel; fig. halb ladina keel. —löfte
mungatõotus. —orden mungaordu. —stol
kolmej algne tool.
munsjör [—šor] —(e)n,—er årh. härrake;
noorhärra, noorsand.
munt a —an,—or fam. suuline eksam.
munter adj. rõõmus, lõbus; reibas, heas tujus,
ett m-ert liv lõbus elu,ettm-ertlag lõbus
seltskond, de m-ra fruarna i Windsor Windsori
lõbusad naised. ~gök naljahammas, lõbus
poiss, lustlik sell. ~het ~en,~er lõbus
meeleolu, förslaget väckte m. ettepanek
põhjustas lõbusat nalja. —ra1 tr. rõõmsaks tegema,
lõbustama, m. upp ngn kedagi virgutama,
300
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
