- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
302

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - musseldjur ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

musseldjur/mynna

mussel|djur zool. (meri-, joe-, järve-) karp (—bi),
karploom. —grus geol. karprähk, —kruus,
—skal karbikoda, konnakarp.
mussera1 intr. v. moussera (skumma) vahutama,
kihisema. —nde adj. part., m. viner
vahuveinid.

musseron [—ön] —en,—er bot. heinik.
mussl|a —an,—or karploom; karbikoda,
konnakarp; anat. kõrvaleht, —lest.
must —en mahl;/Ig. jõud, mahl, suga m-en ur en
bok fig. raamatust viimset mahla välja
imema, utan m.flg. jõuetu, selgrootu, ta m-en ur
ngn kellestki mahla välja pigistama, —full
adj. tugev, toitev, —ig adj. mahlakas ;fig.
jõuline, väljendusrikas. —ighet —en mahlakus;
fig. jõulisus, mahlakus, —lös adj. jõuetu,
mahlatu. —press mahlapress.
mustang [—åt|] —en,—er mustang, metsistunud

hobune Ameerika rohtlates,
mustasch [—ås] —en,—er vurrud, vuntsid, lägga
sig till med m-er vurrusid kasvatama
hakkama.

^ut|a 1. —an,—or altkäemaks, äraostmine,
pistmine, ta m-or altkäemaksu võtma. 2.1
(besticka) ära ostma, altkäemaksu andma,
pistima, låta m-a sig altkäemaksu võtma,
—bar adj. äraostetav, pistitav. —barhet ~en
äraostetavus, pistitavus. —kolv pistitav e.
äraostetav isik. —system
altkäemaksusüs-teem.

2mut|a! tr., mäend., m-a in en gruva kaevanduse
kontsessiooni saamiseks sooviavaldust
esitama, kaevanduse kontsessiooni nõutama,
—sedel mäend. (metalli) kaevandamise luba.
mutant [—ånt] —en,—er mutant, mutatsiooni

teel tekkinud teisend,
mutation — en,—er lood. mutatsioon, organismi
omaduste pärilik muutumine;
häälemurdmine; erik. muutus,
’mutt|er —ern,—rar mutter. ~nyckel tehn.
mutri-võti.

2mutter [—u— v. — o—] (en) 1 .fam. ema, mutter.

2. van. kõrtsiemand.
3mutt|er —ret ümisemine, ümin, pomisemine,
po-bin. —ra1 tr. ja intr. pomisema, mõmisema,
m. för sig själv omaette pomisema,
myceli|um [—é—] —et v. mycel —et bot. mütseel,

seeneniidistik,
myck|en adj. palju; hulk; suur; vrd. mycket,
saken kräver m-en flit asi nõuab suurt
usinust, m-et med folk fam. palju rahvast, det
var m-et kunder i butiken kaupluses oli palju
ostjaid, m-et nöj ei palju lõbu! head
lõbutsemist!, m-et väsen för ingenting vanas, palju
kisa, vähe villa, den m-na maten rikkalik
söök, det m-na, som ännu är ogjort palju,
mis on veel tegemata, m-en tack suur tänu.

~het ~en,~er suur hulk, i stor m. ohtrasti,
rikkalikult, suurel hulgal, suurel arvul, —et
adv. palju, väga; õige, täiesti, hon är m.
vacker ta on väga ilus, m. vill ha mer mida
rohkem on, seda rohkem tahetakse, där m. är
kommer mer till vanas, kus on, sinna tuleb
juurde, m. riktigt täiesti õige, det är m.
möjligt see on väga võimalik, m. bättre palju
parem, m. hellre meelsamini, för m. och för
litet skämmer allt vanas, ei liiga vähe ega
liiga palju, kõike mõõdukalt,vi gladde oss m.
me rõõmustasime väga, så m. du vet nii et sa
seda tead, hälsa så m. tervitage, palju tervisi,
så m. bättre seda parem, något väl m. natuke
palju, klockan är m. aeg on hiline, on juba
hilja, kell on palju, då har vi så m. mera skäl
att göra det siis on meil seda rohkem põhjust
seda teha.

myg|el —let fam., vt. fiffel, —la1 intr., fam., vt.
fiffla.

mygg —en koll.: myggor. — |a —an,—or, ka mygg
—et,= sääsk, kihulane, sila m-or (mygg)
och svälja kameler sääske nägema, kuid
samal ajal elevanti mitte märkama, göra en
m-a till en elefant sääsest elevanti tegema,
—bett sääsehammustus, sääsepiste,
sääse-kupp. —biten adj. part. sääse hammustatud,
—dans sääskede surumine, —nät sääsevõrk.
—plåga sääsenuhtlus. —svärm sääseparv.
mykolog [—ag] —en,—er mükoloog,
seenetund-ja, —teadlane. —i [—i] — (e)n mükoloogia,
seeneteadus. —isk adj. mükoloogiline.
myll|a 1. — an,—or põll. mustmuld, huumus. 2.1

I. tr. muldama; muhendama; mullaga katma.

II. refl. kobedaks muutuma, muhenema,
—blandad adj. part. mullaga segatud. —ig
adj. huumusrikas, kobe, kohev, —jord
huumus, mustmuld, —rik adj. huumusrikas.

myll|er —ret kihin, kubin; rüsin, möll. —ra1 intr.
kihisema, kubisema, gatorna m-de av folk
tänavad kubisesid rahvast, det m-de av barn på
gården õu kubises lastest,
mylta —n dial. murakamoos.
myndig adj. 1. täisealine. 2. käskiv, võimas,
vägev; uppnå m. ålder täisealiseks saama,
förklara ngn för m. kedagi täisealiseks
tunnistama, tala medm. ton käskival toonil
kõnelema. —blivande —t subst. part. täisealiseks
saamine, —förklara1 tr. täisealiseks
tunnistama. —het —en 1. täisealisus. 2. võim,
autoriteet; ametivõimud; ülemus, —hetsförklaring
täisealiseks tunnistamine, —hetsperson
ametiisik. —hetsålder täisealisus,
myndling —en,—ar eestkostealune.
mynn|a1 intr. suubuma; fig. tulemuseks andma,
millenigi viima, Rhen m-ar ut i Nordsjön
Rein suubub Põhjamerre, förhandlingarna

302

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0334.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free