- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
304

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - mål ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

mål/måne

kõnevõime; köneanne. —lös adj. keeletu,
tumm.

2mål —et,= jur. (rättegång) kohtuasi, protsess,
förlora ett m. protsessi kaotama, i oträngt m.
fig. põhjuseta, asjata, —sägande —n,=,
—sägare jur. hageja, nõudja.

3mål —et,= (mått) mõõt, hålla m-et mõõtu
pidama, rågat m. kuhjaga mõõt, struket m. triiki
mõõt. —fyllig adj., van. tugeva kasvuga,
—kärl mõõdunõu.

4mål — et,= 1. (måltid) söögiaeg; söömine, äta
tre m. om dagen kolm korda päevas sööma.
2. dial. lüpsiaeg; lüps, kon mjölkar fyra liter i
varje m. lehm annab neli liitrit piima igas
lüpsis, —ro, hålla m-n vid makt söögiajal
vestlema; söögi ajal rahulikus meeleolus
olema. —tid söök, söömine; söögiaeg, tillaga en
enkel m. lihtsat sööki valmistama, tre m-er
om dagen kolm korda päevas sööma, passa
m-erna õigel ajal sööma tulema. — tidsdricka
lõunakali. —tidsdryck lõunajook.

5mål —et,= 1. (märke) märk (—gi), märklaud,
skjuta till m-s märki laskma, träffa m-et
märki tabama, märki minema, skjuta över
m-et fig. märgist mööda laskma. 2.
(bestämmelseort, slutpunkt) eesmärk, siht, m-et för en
resa reisi siht e. eesmärk, hinna m-et, komma
till m-et eesmärki saavutama, sihile jõudma,
utan m. sihita, eesmärgita, hans m. är att bli
ingenjör tema eesmärgiks on inseneriks
saada. 3. sport värav; finiš, lõpp-punkt, komma i
m. lõpp-punkti jõudma, finišeerima, det
estniska laget gjorde sitt första m. eesti
meeskond tegi oma esimese värava, —domare
sport väravakohtunik. —linje sport finišijoon.
—lös adj. 1. sihita, eesmärgita. 2. sport
väravata. —medveten adj. sihikindel, sihiteadlik,
—medvetenhet sihikindlus, sihiteadlikkus.
—skjutning märkilaskmine. —skott 1. sõj.
tabamus. 2. sport väravalöök. —snöre sport
finišilint. —spark sport väravalöök. —tavla
märklaud, —vakt väravavaht.

mål|a1 tr. maalima, värvima, m-a ett hus maja
värvima, m-a i rött punaseks värvima, med
m-ade läppar värvitud huultega, m-a i olja
õlis maalima, m-a den onde (fan) på väggen
fig. tonte seinale maalima, m-a ngt i svart fig.
midagi mustades värvides kirjeldama, —ande
adj. part. elav, väljendusrikas, näitlik, en m.
framställningskonst elav, väljendusrikas
esitusviis. —eri [—i] ~(e)t,~er maalimine;
maalikunst. —erisk adj. maaliline, —ning ~en,~ar
maal; maalimine, värvimine. —ningssätt
maalimisviis.

målar|e — (e)n,= maalija, maalikunstnik; maaler,
—akademi kõrgem kool maalikunstnikele,
—borste värvipintsel. —färg maalrivärv.

—inn| a —an,—or naismaalija. —kladd,
—kludd halv. võõpaja. —konst maalikunst,
—skola maalikool; suund maalikunstis,
—teknik maalimistehnika. —verkstad
maalri-töökoda.

målla vt. molla.

målsman 1. eestkostja, hooldaja. 2. esindaja,
volinik. —skap —et jur. eestkoste,
hooldaja-amet. — ståttjur. eestkostja seaduslikud
õigused.

Jmån muutm. subst, (grad, mått) määr, mõõt;
vahekord, i görligaste m. niipalju kui
võimalik, i m. av behov vajaduse järgi, tarbe korral,
i någon m. mõningal määral, i viss m. teatud
määral, han är i ingen m. bättre än de andra
ta pole sugugi teistest parem, vad jag i min
ringa m. kan göra see vähene, mis mina saan
teha, / min m. mis minusse puutub.

2mån adj., vara m. om ngt millegi eest
muretsema e. hoolitsema, han är m. om sitt yttre ta
hoolitseb oma välimuse eest, han är m. om
sig (om styvrarna) ta on kokkuhoidlik e.
ökonoomne, vara m. om sin fördel
omakasupüüdlik olema, —het —en hoolitsus,
hoolikus, täpsus.

månad —en,—er kuu, en gång i m-en kord kuus,
tre m-er från dato kolme kuu pärast, betala
hyran per m. üüri kuukaupa maksma, om en
m. ühe kuu pärast, ett barn på tre m-er
kolmekuune laps, under maj m. maikuu kestel e.
jooksul, under flera m-er mitme kuu jooksul,
under nästa m. järgmisel kuul. —tal, i m.
kuude viisi, —tals adv. kuude viisi, mitme kuu
jooksul.

månads|avgift kuumaks, —avlöning kuutasu,
—palk. —balans kaub. kuubilanss, —biljett
kuupilet, —dag kuupäev, —gammal adj.
ühekuune. —hyra kuuüür, —lön kuupalk,
—rapport kuuaruanne, —rasande adj. part.,
van. kuutõbine, —rening kuupuhastus,
menstruatsioon, —sammandrag
kuukokku-võte. —skifte kuu vahetus, —vis adv. kuuviisi.
—kaupa, —översikt kuukokkuvõte.

månatlig adj. igakuune, kuu-, m-a inbetalningar
igakuused sissemaksud. —en adv. kuuviisi.
—kaupa.

måndag —en (fam. ka måndan), —ar esmaspäev,
nästa m. järgmisel esmaspäeval. —sväder
esmaspäevane ilm.

månde abiverb —gu,—ks, peaks olema, 1. nalj.,
vad m. detta betyda ? mida see ometi
tähendab?, vad m. bli av det barnet? mis sellest
lapsest küll saab? 2. vem det vara m. olgu kes
tahes, hur det än m. utfalla kuidas ka ei
läheks.

mån|e —en,—ar 1. Kuu. 2. kaaslane. 3. fam.
(flintskalle) paljas-, kiilaspea, vilja ta ner

304

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0336.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free