Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Nn - napalm ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
napalm/natt
napalm —en sõj., keem. napalm (sültjas põlev
aine). —bomb napalmpomm.
napoleon(s)| bakelse napooleonikook. —tårta
napooleonitort.
!napp —en,—ar lutt.
2napp —et,= näkkamine, õnge võtmine. —a1 tr. ja
intr. õnge võtma, näkkama; napsama,
nolp-sama; kinni haarama; dial. korjama,
noppima, fisken n-r kala võtab e. näkkab, han n-r
inte så lätt på kroken fig. ta ei lähe nii
kergesti õnge, n. åt sig enesele haarama, han n-de
väskan oeh sprang ta haaras portfelli ja pistis
jooksu, n. ngn i rocken kellelgi kuuest kinni
võtma. —as1 dep. käsitsi koos olema,
kaklema, võitlema. — atag käsitsivõitlus, taplus,
lööming, maadlus, ta ett n. med ngn kellegagi
jõudu katsuma,
nappa —n peenike kindanahk.
nar(e) — en,—ar v. nar|a —an,—or ehit. liist,
põikpuu. —a1 tr. põikpuuga varustama.
nar|a1 intr. puhuma. —|e ~n kõle, vinge tuul,
ahav; med. külmalõhe, —pragu. —ig adj. (om
vind) külm, läbilõikav, vinge, n. vind
läbilõikav, vinge tuul; (om hud) kare, lõhkenud.
Nargö Naissaar.
narko|man ~en,~er med. narkootik,
narkomaan. —mani [—1] ~(e)n narkomaania. —s
[—ås] ~en,~er narkoos, uimastus. —tika
[—kå—] pl. nakrootikum, uimasti. —tisera1
tr. narkotiseerima, uimastama. —tisk [—å—]
adj. narkootiline, uimastav,
narr — en,—ar tola, narr, veiderdaja, pajats, göra
n. av ngn kedagi narriks tegema v. narritama,
bära sig åt som en n. käituma nagu narr. —a1
tr. tüssama, petma, sisse vedama; (locka)
ahvatlema, n. ngn att skratta kedagi naerma
panema. —aktig adj. naeruväärne, narrikas,
sõge, hull. —as1 dep. välja mõtlema,
valetama. —i —t nali, temp, göra ngt på n. midagi
naljapärast tegema, —kåpa narririietus.
—spel narritemp, narrus, nali. —streck vt.
eelm.
narrativ [nå- v. -iv] adj., keel. jutustav, n-a
satser jutustavad laused,
narv —en 1. bot. liivkann. 2. (på läder) pind,
väliskülg, sarvkiht.
narval —en,—ar zool. narval, sarvvaal.
nasa1 tr., fam. kaubitsema. —r|e —(e)n,= fam.
rändkaubitseja, käsikaupmees.
nasal 1. —en,—er keel. nasaal, ninahäälik. 2. adj.
nasaalne, nina-, —era1 tr. nasaleerima, läbi
nina hääldama,
nasaré —(e)n,—er v. nasaren [—én] —en,—er
naatsaretlane.
nasir [—ir] —en,—er piibl. nasiir.
nass|e —en,—ar fam. 1. notsu, põrsas. 2.
rahvussotsialism natsist.
nat|a —an,—or bot. tähthein. — |e —en,—ar bot.
penikeel.
nation —en,—er rahvus, natsioon; rahvas, riik,
maa; (studentsammanslutning)
üliõpilasühing, —selts (samast maakonnast
liikmetega).
national- adj. rahvuslik, natsionaalne, rahvus-,
rahva, —anda rahvusvaim, —bank riigipank,
—dag rahvuspäev. —dans rahvatants, —drag
rahvuslik iseloomujoon, —dryck rahvusjook,
—dräkt rahvariie, —ekonom
majandusteadlane. —ekonomi majandusteadus;
rahvamajandus. —epos rahvaeepos, —flagga
rahvuslipp. —färg rahvusvärv. —förmögenhet
rahvuslik vara —församling rahvuskogu, —hjälte
rahvuskangelane, —inkomst rahvuslik
sissetulek. —isera1 tr. natsionaliseerima, (riigi)
kodanikuks vastu võtma, kodakondsusse
võtma, koduseks tegema, —ism —en rahvuslus,
natsionalism, —istisk adj. rahvuslik,
natsionalistlik. —itet —en,—er rahvus,
kodakondsus; rahvuslik omapära; natsioon, —kapital
rahvuskapital. —karaktär rahvuslik iseloom,
—känsla rahvustunne, —litteratur rahvuslik
kirjandus, —lynne rahvuslik iseloom,
—medvetande patriotism, isamaa-armastus.
—museum rahvusmuuseum, rahvamuuseum,
—park looduskaitseala, —skald rahvuslaulik.
—socialist rahvussotsialist. —språk
rahvuskeel. —stat rahvusriik, —sång rahvushümn,
—teater rahvateater. —templarorden
karskusselts Rootsis, —upplaga rahvaväljaanne.
nationell adj. rahvuslik, natsionaalne.
nativ [—iv] adj. kaasasündinud; loomulik, —itet
[—ét] —en nativiteet, sündimus.
natr|ium = v. —iet v. —iumet naatrium, —on
[—ån] ~et naatriumhapend, naatron.
natt —en, nätter öö, god n.l head ööd!, i n. täna
öösi, tuleval ööl, möödunud ööl, om n-en
öösi, öösel, stanna över n-en öömajale v. ööseks
jääma, ööbima, n-ens drottning bot.
ööku-ninganna, n. och dag bot. jaanilill, härghein.
—a1 intr. ööbima, —anfall soj. öine rünnak,
—arbete öine töö. —as1 dep., impers., det n.
öö tuleb kätte. —black |a — an,—or zool.
öösorr; öine pummeldaja, —blind ajd.
kanapime. —bord öölaud. —djur ööloom. —dräkt
ööriided. —duksbord öölaud. —etid adv. öösi,
öösel, öö ajal. —Qäril zool., ka fig. ööliblikas.
—fodra1 tr. ööseks söötma, —fred öörahu,
störa ngns n. kellegi öörahu rikkuma, —frieri
ehalkäimine, —frost öökülm. —fagel öölind.
—främmande öömajaline. —gammal adj.
üheöine, üks öö vana. —härbärge öömaja,
—korter, —klubb ööklubi, —kröken fam., på
n. öösel, vastu ööd. —kulan fam., på n. vt.
eelm. —kärl ööpott. —lig adj. öine, öösine,
311
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
