Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Nn - nesa ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
nesa/nit
—skakning närvivapustus, —slitande adj.
part. närvesööv, —smärta med. närvivalu,
neuralgia. —stam anat. närvitüvi. —stillande
adj. part. närvevaigistav. —styrkande,
—stärkande adj. part. närvekinnitav, —tugevdav.
—svaghet närvinõrkus, neurasteenia,
—system anat. närvikava, —süsteem, —tråd anat.
närvikiuke, —kiud. —värk med. närvivalu,
neuralgia. —ös [—ös] adj. närviline,
nes|a —an teotus, häbi, häbistus, alandus. —lig
adj. häbistav, häbiväärne, häbitu, alatu.
—lig-het ~en häbiväärsus, alatus, nurjatus, —ligen
v. —ligt adv. häbitult, häbiväärselt, alatult,
nessos- v. nessusdräkt müt. Nessose rüü, ülikit-
sas rüü; fig. õnnetust toov kink.
nestor —n vana ja tark mees, kõige vanem mingil
alal.
netto 1. adv. neto, puhtal kujul, kulud maha
arvatud. 2. —t,—n kasum, —avkastning,
—behållning neto-, puhassaak, netotulu,
—inkomst puhastulu, —pris netohind. —vikt
netokaal, —vinst puhaskasum,
neur-, [nevr—] närvi, —algi [—gi] —(e)n
neuralgia, närvivalu. —algisk adj. neuralgiline.
—asteni [—ni] —(e)n neurasteenia, närvinõrkus.
—asteniker [—én—] —n,= neurasteenik,
—astenisk adj. neurasteeniline. —it [—it] —en,—er
neuriit; med. närvipõletik; anat. akson. —on
[—ån] —et,= v. —er anat. neuron, närvirakk.
—os [—ås] —en,—er med. neuroos,
närvihai-gus. —otisk adj. neurootiline,
neutral ajd. 1. neutraalne, erapooletu. 2. keel.
kesksugu. 3. keem. mittetoimiv. —isation
—en keem. neutralisatsioon,
neutraliseerimine; neutraliseerumine. —isera1 tr.
neutralisee-rima, neutraalseks tegema; tasakaalustama,
—itet [—ét] —en neutraalsus, erapooletus.
—itetsbrott erapooletuse rikkumine.
—itets-politik neutraliteedipoliitika. —itetsvidrig
adj. neutraliteedivastane.
neutr|on [—ån] ~en,~er füüs. neutron
(aatomituuma osa). —|um — et,—er v. —a keel.
neutrum, kesksugu. —er pl., aj. erapooletud
autorid romantismi ajal.
nevö [—o] —n,—er vennapoeg, õepoeg,
ni pron. teie, te. —a1 tr. teietama,
ni|a —an,—or (arv, number) üheksa; vrd. nio.
nick —en,—ar peanoogutus; sport pealöök. —a1
intr. ja tr. 1. (pead v. peaga) noogutama;
uinuma. 2. sport peaga palli edasi saatma, n.
bollen i mål peaga palli väravasse lööma, n.
till tukastama, uinuma. —(e)docka liikuva
peaga nukk; fam. kõige peale jah-ütleja.
—ning — en,—ar peanoogutus; sport pealöök.
nick|el —eln v. —let nikkel, inte ett n-el mitte
põrmugi, mitte kopikatki. ~klocka
nikkelkäe-kell. ~malm geol. niklimaak. ~stål tehn. nik-
kelteras.
nickhake van., sõj. eestlaetav suurtükk,
nid —et van. teotus, pilge; alatus, nurjatus, —bild
karikatuur, pilkepilt. —dikt pilkeluule. —ing
—en,—ar lurjus, kaabakas, kurjategija,
roimar. —ingsdåd alatus, nurjatus, kuritegu,
roim. — ingsverk vt. eelm. —sk adj. ihne, kitsi.
—skhet —en ihnsus, kitsidus, —skrift
laimu-kirjutis, paskvill, —stirra1 intr. häbematult
vahtima, —visa pilkelaul.
nie vt. nio.
niec e [nias v. —és] —en,—er vennatütar, õetütar,
niell era1 tr. metalli kaunistama, —ering ~en,~ar
metalli kaunistamine. —|ö —on,—er niello.
nig|a4 intr. niksu tegema. — arpolska teat.
rahvatants. —ning ~en,~ar niks. —sittande adj.
part. kükakil, kükkis.
nigg|er —ern,—rer halv. v. nalj. neeger,
nihilist —en,—er nihilist, —isk adj. nihilistlik,
nikotin [—in] —et v. —en nikotiin, tubakamürk.
—fri adj. nikotiinivaba. —förgiftning med.
nikotiinimürgi(s)tus. —syra keem.
nikotiinha-pe.
nikt —et v. —en farm. karukollatolm.
Nils Nigulas.
nimbus —en 1. kunst nimbus, särapärg. 2. fig.
aupaiste, sära; kuulsus. 3. nimbus,
vihmapilv, sajupilv.
nimrod —en,—ar nalj. osav v. agar jahimees,
nio arvs. üheksa, n. hundra üheksasada.
—ar-mad adj. part. üheksaharuline. — båt(en)
üheksane laev. —dubbel, —faldig adj.
üheksa-kordne. —falt adv. üheksakordselt.
—föreställning kell 9 algav etendus, —hundra
üheksasada. —nde üheksas. — n(de)del
üheksan-dik. —rådig adj. üheksarealine. —rummig
adj. üheksatoaline. —sidig adj.
üheksaküljeli-ne. —snåret fam., vid n. kella üheksa ajal.
—svansad adj. part., den n-e katten aj.
üheksa sabaga kass (teat. piinariist), —tiden, vid n.
umbes kell 9. —tåg(et) üheksane rong. —årig
adj. üheksa-aastane.
nip|a —an,—or järsk, liivane jõekallas (Põhja-
Rootsis).
nipp | el —eln,—lar tehn. nippel.
nipper pl. iluasja(kese)d, ehteasjad, —ask,
—dosa, —skrin ehtekarp. —tipp|a —an,—or fam.
ninakas ning upsakas tüdruk,
nipprig adj., fam. tössakas, kentsakas, veider,
nirvana —t nirvaana.
nisch —en,—er nišš, orv, seinatühe. —formad adj.
part., —formig adj. nišsitaoline, —kujuline,
niss|a —an,—or fam. naisõpilane restoranis. —|e
—en,—ar 1. majavaim, majahaldjas. 2.
mees-õpilane restoranis.
Nisse meelitusnimi nimest Nils.
’nit —et ind, agarus, õhin. —isk adj. agar, in-
316
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
