Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Pp - pinnakotek ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sundima, p-a i sig maten ennast sööma
sundima, p-a ihjäl surnuks piinama, p-a ut sig
ennast väsitama, —bänk piinapink. —lig adj.
piinav, piinarikas; ebameeldiv, p-t förhör
ülekuulamine piinamisega. —oande piinaja,
kiusaja. —ofylld adj. part., lit. piinarikas.
—omedel, —oredskap piinamisvahendid.
—orum piinakämber, —sam adj. piinarikas;
piinlik, en p. tystnad piinlik vaikus; fam.
liialdatud täpne, pedantne, p-t ordentlig
pedantselt hoolikas,
pinakotek [—ék] —et,= (välismaa) pildigalerii,
pinal [—ål] —en,—er fam. asi, inte en, ett p. mitte
kübetki.
pinass [—å—] —en,—er mer., sõj. väiksem luup.
pineené [pärjsné] —n,—er näpitsprillid.
pincera1 [pilis— v. pärjs—] tr., põll. pintseerima
(noore võrse latva ära näpistama),
pinsett [—é—] —en,—er pintsett, näpits,
ping|el —let helin, kõlin, tilin. — l|a 1. —an,—or
kelluke, kuljus, k urin; vulg. tüdruk, kalasp-a
ilus tüdruk. 2.1 intr. helisema, kõlisema,
tilisema; fam. helistama,
pingst —en,—ar suvisted, suvistepüha,
nelipühad. —afton suvistelaupäeva õhtu. —dag
esimene suvistepüha. —helg nelipühad, —lilja
bot. valge nartsiss, —lov nelipühade vaheaeg,
—rörelse teol. nelipühaliikumine. —vecka
suvistenädal. —vän teol. nelipühalane.
pingvin —en,—er zool. pingviin,
pinje —n,—r bot. piinia.
pinka1 intr., vulg. kusema, urineerima.
pinn|a1 tr. 1. erik. kokku tappima, tappidega
liitma. 2. fam. kiiresti käima, ruttama, p-a på
fam. kiirustama. — |e —en,—ar 1. tikk, pulk,
puunael. 2. fam., falla, trilla av p. surema,
meelemärkust kaotama; väike kõhn kala;
jalad, rör på p-arna liiguta jalgu!; märkus, få
en p-e för prat under lektionen märkust
saama rääkimise pärast õppetunni ajal. —harv
põll. pulkäke. —hål pulgaauk, komma en p-e
högre fig. kõrgemale pulgale tõusma, —häck
ümmargustest pulkadest vankrikorv. —stege
harilik redel, —soffa pulkkorjuga sohva,
—stol pulkkorjuga tool. —ig adj.
pulgataoli-ne, pulkjas; peen, kõhetu,
pinnmo —n kõva nõmmemaa,
pinsch|er —ern,—rar pinšer (koeratoug).
pinupp|a —an,—or fam. ilusa tüdruku pilt; ilus,
veetlev tüdruk,
pion [—ön] —en,—er bot. pojeng, bli röd som en
p. punastama, —röd adj. pojengpunane.
pionjär v. pioniär [—är] —en,—er pioneer,
teerajaja; sõj. inseneriväe sõdur; kommunistliku
lasteorganisatsiooni liige.
!pip —en,—ar 1. tila, valamistoru; muus. huulik.
2. bot. putk.
pinnakotek/pisk
2pip —et,= piiks, piuks, viiks. — |a4 intr. piiksuma,
piuksuma, viiksuma, vinden p-er tuul
vilistab, p-a till piiksatama. —are —n,= 1. zool.
rüüt. 2. aj. flöödipuhuja, flötist. —ig adj.
piiksuv, piuksuv, viiksuv. —lisa fam. pirtsakas
tüdruk, —lärka zool. kiur (Anthus). —siil
piri-pill. —pi 1. —n,—ar linnuke. 2. —n fam.
maania, ha p.på ngt millekski maaniat olema, det
är rena p-n see on püsti hullumeelsus, få p.
hulluks minema,
pip|a 1. —an,—or (rök—) piip, stoppa sin p-a oma
piipu toppima, röka p-a piipu suitsetama,
knacka ur p-an piipu tühjaks koputama;
(vissel—) vile, (paju)pill, blåsa i en p-a vilet
puhuma, dansa efter ngns p-a kellegi pilli
järgi tantsima, skära p-or i vassen fig. sobivat
juhust kasutama, lõikama seal, kuhu ei ole
külvanud; (gevärs—) püssitoru, —raud;
(ben—) luuõõs; (i kakelugn) lõõr; (i nyckel)
võtmeauk; (i orgel) vii fam., gå åt p-an fig.
luhta minema, ebaõnnestuma. 2.1 tr., erik.
voltima, kurrutama. —aska piibutuhk.
—huvud piibukaha. —krage tärgeldatud
kur-ruline krae, krookkrae. —ig adj. torukujuline;
auklik; urbne. —lera piibusau (—e). —lock
pii-bukaas. —munstycke piibupits. —olja
piibu-pigi. —rensare piibuork. —rök piibusuits,
—skaft piibuvars. —skägg kikkhabe, nalj.
kit-sehabe. —snugga piibunosu, —verk vilestik.
pipett —en,—er pipett.
pippi 1. —n,—ar lastek. lind. 2. —n fam. maania,
kirglik harrastus,
pipping —en,—ar teat. õunasort,
pipplig adj., fam. viril, hell, õrn.
pips —en vet. teat. kanade haigus,
pir —en,—ar v. —er muul, sadama—,
maandumis-sild.
pirat —en,—er piraat, mereröövel, —sändare
eraettevõtlik raadio— v.
televisioonisaate-jaam. —upplaga loata väljaantud
kirjandusteos, vargustrükk.
pirig adj., fam. kidur, kleenuke, kõhn.
pirk —en,—ar kai, vt. pilk. —a1 tr., vt. pilka,
pirk|a —an,—or fam. müts.
*pirog [—ag] —en,—er keed. pirukas.
2pirog [—ag] —en,—er piroog (teat. sõudepaat).
pirr|a1 intr., impers. kõditama; pistma,
torkima, nervp-ande närvekõditav. —ig adj., dial.
ärritatud, kergesti ärrituv; elav, erk. —ögd
adj. part. elavate silmadega,
piruett —en,—er piruett, kiire ringpööre
varvastel. —era1 intr. piruette tegema,
pirum muutm. pred. adj., fam. purjus, joobnud,
pirål zool. limaangerjas.
pisang [—àr|] —en,—er bot. banaanipõõsas.
pisk 1. —et fam. peks, nahatäis,/a p. peksa
saama. 2. —en,—ar piits. —|a 1. —an,—or a. piits.
361
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
