Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Pp - piss ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
piss/plan
b. van. juuksepats. 2.1 tr.ja intr. piitsutama;
peksma, kolkima; kloppima; kõvasti
vispel-dama, p-a mattor matte kloopima, p-a ngt
till skum midagi vahule lööma, vara p-ad att
göra ngt fig. tingimata midagi tegema
pidama. —balkong tolmutamisrõdu. —hylsa
piit-satupp. —hållare piitsahoidja. —klatsch
piit-saplaks. —ning —en,—ar peksmine,
kolkimine; kloppimine, —rapp piitsahoop. —skaft
piitsavars, —släng vt. —rapp —snärt
piitsa-nöör; piitsahoop.
piss —en vulg. kusi, uriin. —a1 tr., intr., vulg.
pissima, urineerima. —oar [—oår] —en,—er
pissuaar, meeste kusemiskoht.
pist —en,—er 1. sport, võistluskoht vehklejatele.
2. rinnatis tsirkusareeni ümber,
pistasch [—ås] —en,—er bot. pistaatsia. —kärna,
—mandel pistaatsiamandel.
pistill [—ill] —en,—er bot. (õie) emakas,
pistol [—öl] —en,—er püstol, revolver; aj. pistool.
—hölster püstolitupp. —kolv püstolipära,
—kula püstolikuul, —skott püstolipauk.
—skytt püstolilaskur.
pistong [—år|] —en,—er tehn. 1. (aurumasina)
kolb, kann; pumbasammas. 2. hüdraulilise
tungraua tõstev osa. 3. mer. seadeldis
allveelaeva süvise reguleerimiseks. 4. muus.
klapp puhkpillidel, —stång kolvivars,
pitprops [—å—] koll. propsid, kaevanduse toed.
pittoresk [—é—] adj. maaliline, pitoreskne,
pivot [—å] — en,—er v. pivå —n,—er erik. tapp;
keskpunkt, —era1 intr., tehn. pöörlema
(ümmarguse tapi ümber), —fönster tapiga
kinnitatud aken. —vagn järel vanker liikuva
kinnitusega.
pizzicato [pitsikå—] —t,—n muus. sõrmitsemine
(keelpillil).
pjalt —en,—ar fam. kaltsakas, viletsake. —ig adj.,
dial. katkine, räbaldunud, must, ha det p-t
kitsastes oludes elama,
pjask —et fam. viletsus, närusus; rämps, praht.
—|er —ern,—ar kaltsakas, pätt. — ig adj.
närune, vilets.
pjatt —en,—ar fam. kõhetu, vilets isik.
pjoll|er [—å—] —ret jama, loba, lapsikus. —ra1
intr. jamama, lobisema; liiga hellitav olema.
—rig adj. hell, hellitav, õrn.
pjosk [—å—] —et ärahellitamine, pehmus,
nõrkus. —a1 intr. ära hellitama, liialt kaastundlik
olema, p. med ett barn last ära hellitama.
—|er —ern,—ar emapojuke, memmepoeg,
—eri [—1—] —(e)t,—er hellitamine. — ig adj.
üliõrn, ärahellitatud,
pjunk —et virin, hädaldamine; hellitamine. —a1
intr. virisema, hädaldama. — |er — ern,—ar
fam. viriseja, hädaldaja. —ig adj. virisev,
nutune, hädine.
pjåk —et,= 1. hellitamine, pehmus, hellus. 2.
memmepoeg. —a1 intr. hellitama,
sentimentaalne olema. — ig adj. hell, sentimentaalne,
inte så p. fam. pole väga viga.
pjäs — en,—er 1. sõj. kahur, suurtükk. 2. asi, ese,
tükk. 3. malend. 4. teatritükk. 5. fam. vunts,
vigurivänt, tunga p-er rasked kahurid,
dyrbara p-er kallid esemed, det hör till p-en see
kuulub asja juurde, en rolig p. lõbus sell.
pjätt —en,—ar fam. kerge löök; mäng. ’kull’. —a1
tr. kergelt lööma,
pjäx|a —an,—or suusasaabas; lapi king.
placent|a —an,—or platsenta {anat. emakook;
bot. seemnepungade kandja).
placer|a1 tr., refl. panema, asetama; kohale
määrama, teenistust muretsema, få sina döttrar
väl p-ade tütreid hästi mehele panema, p-a
sig 1. istet võtma. 2. sport auhinnalisele
kohale tulema, —ing —en,—ar asetus,
paigutus, mahutus; koht, teenistus, skaffa sig en
godp.endale head kohta muretsema.
—ings-kort kohakaart.
pladask [—åsk] adv. v. interj. ülepeakaela,
plärtsti! kõmdi! prauhti!, blomkrukan föll p. ned i
gatan lillepott kukkus prauhti alla uulitsale.
—|à —an,—or fam. porilärakas.
pladdjer —ret fam. loba, lobisemine, vada, vadin,
keelepeks. —aktig adj. lobisev, latrav. —sjuk
adj. lobisemishimuline, rääkimishaige. —ra1
tr. ja intr. lobisema, latrama, vadistama.
—rare —n,=, —rersk|a —an,—or lobamokk,
plära-Leenu. —rig adj. lobisev, latrav.
plafond [—får|d] —en,—er plafoon,
kaunistustega toalagi.
plag|e [—aš] —en,—er plaaž, supelrand,
plagg 1. —et,= riietusese, intima p. alusriided,
—pesu. 2. —et,—or van. löök, hoop, peks.
plagiat —et,= plagiaat, kirjanduslik vargus,
plaidoyer [plädoajé] —(e)n,—er v. plädoajé
—n,—er kaitsekõne, kaitsekiri,
plakat [—åt] —et,= plakat, teadaanne,
müürileht, afišš.
2plakat [—åt] muutm. adj., fam. purujoobnud.
plakett [—é—] —en,—er naast.
plan 1. —et,= a. konkr. tasapind, sile pind,
põrand. b. abstr. tase, nivoo. c. (flyg—) lennuk, i
samma p. som marken maaga samal
tasapinnal, stå på ett högt (lågt) plan kõrgel
(madalal) tasemel seisma, roll i andra p-et
teisejärguline osa, han är på det sluttande p-et ta ön
allamäge minemas. 2. —en,—er a. konkr.
väljak, väli. b. plaan, kava; skeem; kavatsus;
intriig, salanõu, fotbollsp. jalgpalliväljak, lekp.
mänguplats, hysa p-er på ngt midagi
kavatsema, förverkliga sina p-er oma kavatsusi
teostama, allt gick efter p-erna kõik läks
plaanikohaselt. 3. adj. tasane, sile, lame, på
362
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
