Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Pp - påpeka ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
påpeka/påta
kasutama; tähelepanelik olema, —lig adj.
tähelepanelik, väle, juhust kasutav. —lighet
~en tähelepanelikkus.
påpeka1 tr. (millelegi) viitama, tähelepanu
juhtima. —n ilma a.ja pl., —nde —t,—n
meeldetuletus, märkus, tähelepanu juhtimine.
påpensla1 tr. pintseldama.
påpeta1 tr. tagant lükkama. —re —n,=
pealelük-kaja.
påpracka1 tr. peale suruma, kaela määrima.
påpälsa1 tr. 1. üleni riideisse mässima,
kasukasse riietama. 2. fig. (kellelegi) naha peale
andma, tuupi tegema.
pårigga1 tr., mer. taglastama; fam. riietuma.
påring|a2 tr. helistama, kõlistama; telefoni
kaudu kontakti astuma, —ning helistamine,
kolistamine.
pärop jur. tunnistajate väljakutsumine. —a1 tr.,
p. ett mål kohtuistungit alustama.
påräkn|a1 tr. (midagi v. millegagi) arvestama,
(millelegi) lootma. —elig adj. millega võib
arvestada, kindel.
påsadla1 tr. saduldama,
pås|e —en,—ar kott, kotike, ha rent mjöl i p-en
häid kavatsusi olema (kellelgi), det där har
varit i säck innan det kom ip-e see ei ole sinu
oma mõte, see on kõrgemalt poolt tulnud,
slå sina p-ar ihop leivad ühte kotti panema,
abielluma, komma fram med vad man har i
p-en südame pealt välja rääkima, p-ar under
ögonen kotid silmade ali. —formig adj.
koti-kujuline. —ig adj. kotitaoline, kotjas; kottis,
—sjuka med. mumps (epideemiline
kõrvasül-jenäärmepõlitik).
påseende —t subst. part. läbivaatamine,
vaatlemine, vaatlus, silmitsemine, vid närmare p.
lähemal vaatlusel.
påsegla1 tr. laevaga peale sõitma.
påsel|a1 tr. rakkesse panema, ette rakendama.
—ning rakkessepanek, etterakendamine.
påsittande adj. part. küljes olev.
påsk — en,—ar lihavõtted, ülestõumispühad, när
infaller p-en i år? millal on sel aastal
lihavõtted?, annandag p. teine lihavõttepüha, till
p-(en) lihavõtteks, ip-as möödunud lihavõtte
ajal, glad p.l rõõmsaid lihavõttepühi! —a1
intr. (fira påsk) lihavõtteid pühitsema,
—afton lihavõttelaupäev. —alamm paasatall.
—eld lihavõttetuli. —firande —t subst. part.
lihavõttepühitsemine. —helg lihavõttepüha.
—kär(r)ing lihavõttenõid (nõid, kes lihavõtete
ajal lokspärile sõidab), —lilja bot. kollane
nartsiss, —lov lihavõttevaheaeg. —natt
liha-võtteöö. —smäll paukkompvekid,
paukpadrunid jne., mida lapsed kasutavad lihavõtte
ajal. —vecka suur e. vaikne nädal,
lihavõtte-nädal. —ägg lihavõttemuna, pühademu-
na.
påskina4 tr., låta p. vihjama, mõista andma,
påskrift pealkiri, allkiri, pühendus,
påskriv|a4 tr. alla kirjutama; viseerima,/å p-et
fig. peapesu saama, ge ngn p-et kedagi
noomima.
påskruva1 tr. peale v. külge kruvima, p-de
bajonetter külgekruvitud täägid.
påskynda1 tr. kiirendama, kiirustama; taga
sundima, p. arbetet tööga kiirustama,
påslag erik. põhitariifi taksomeetrile
pealelöömi-ne; krohvimine, sista p-et viimane
krohvi-kord. —ning erik. köie kinnitamine tõuvärgi
külge; krohv, varp.
påslå4 tr. kinnitama; käivitama; peale valama.
påsläppa2 tr. peale laskma; käima panema.
påsmeta1 tr. peale v. külge kleepima.
påspika1 tr. külge v. kinni naelutama.
påspruta1 tr. üle pritsima.
påspäda2 tr. juurde valama, lisama, segama,
lahjendama, späda på vinet med vatten
veini veega lahjendama.
påspänna2 tr. (pandlaga) kinnitama, alla
panema (suuskade jne. kohta).
påstena1 tr., stena på skötarna võrkusid
kividega varustama,
påstick 1. tehn. haru. 2. jahind. ajujahi algus.
—a4 tr., jahind. haukudes kallale sööstma;
mer. külge kinnitama.
påstig|a4 tr. sisse astuma; laevale, rongile
minema. —ande 1. adj. part. sisseastuja,
pealemi-neja. 2. —t subst. part. sisseastumine;
peale-minek. —ning vt. eelm. 2.
påstridig adj. järeleandmatu, kangekaelne,
põikpäine, bråkig och p. riiakas ja kangekaelne.
påstruken adj. part., fam. auru ali, joobnud,
vintis.
påstryka4 tr. üle värvima, peale määrima.
påstå4 I. tr. väitma, kinnitama, tõendama,
ütlema; jur. nõudma. II. intr. vältama, edasi
kestma, så länge det p-ar niikaua kui see
edasi kestab, —elig adj. kangekaelne,
jonnakas. —ende —t,—n subst. part. väide,
kinnitus, ütlemine, arvamine; jur. nõudmine.
påstämpla1 tr. tembeldama,
påstöt üleskutse, märguanne, tõuge, aje,
impulss. —a2 tr. 1. mer. madalikule jooksma. 2.
kohtama. 3. kontakti võtma.—ning —en,—ar
1. madalikule jooksmine. 2. vt. påstöt.
påsy3 tr. peale õmblema,
påsyn vt. påseende.
påsätta2 irr., tr. ja refl. (peale, külge) panema;
(selga, pähe jne.) panema; sisse lülitama,
lahti keerama (näit. raadio kohta); külge
nõidu-ma; madalikule jooksma.
påt|a1 intr. tuhnima, tuustima; nokitsema,
—göra fam. nokitsemine, pisitöö.
380
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
