Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - rayon ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
rayon/reda
Vayon [—jan] v. rajon [—ån] —et teat.
kunstkiud. —silke kunstsiid.
2rayon vt. räjong.
razzi|a [—ats— v. —ass—] —an,—or haarang,
rea|motor reaktiivmootor. —plan reaktiivlennuk,
reagens [—gé—] —et v. —en,= v. —er v. reagentier
1. keem. reagent. 2. reageerimine,
reageeri-misviis.
reagera1 [—gé—] intr. reageerima,
reaktion —en,—er reaktsioon, reageerimine;
vastutoime, vastumõju ;y?g. reaktsioon, tagurlus,
—är 1. —en,—er pol. reaktsionäär, tagurlane.
2. adj. reaktsiooniline, tagurlik.
reaktiv [—iv] adj. reaktiivne, vastumõju osutav,
reaktor [—år] —n,—er [—õ—] tehn.
(aatomi)-reaktor.
real [—ål] adj. reaalne, tõeline, tegelik, asjalik,
—bildning reaalharidus. —genus gram.
(skandinaavia keelte) reaalsugu. —isabel [—åb—]
adj. realiseeritav, teostatav, müüdav.
—isa-tion —en,—er realisatsioon, väljamüük;
teostamine, läbiviimine, —isera1 tr. realiseerima,
ära müüma; (sula)rahaks tegema; teostama,
täide viima. — iserbar adj., vt. —isabel.
—ise-ring — en,—ar realiseerimine, —ism —en
realism. —ist —en,—er realist; aj. realkooli v.
reaalgümnaasiumi õpilane. —istisk adj.
realistlik. —iter [—å—] adv. tegelikult, —itet
[—ét] — en,—er reaalsus, realiteet, tegelikkus;
tõsiasi. — liiye ped. reaalharu, —läroverk
reaalgümnaasium, —politik reaalpoliitika,
—skola reaalkool. —skolit [—it] —en,—er
reaalkooli õpilane, —vetenskap ped.
reaalteadused. —värde reaalväärtus, tegelik väärtus,
—ämne reaalaine,
reassuradör [—or] —en,—er edasikindlustaja.
reassurans [—åt|s] —en,—er edasikindlustamine.
reassurera1 tr. edasi kindlustama,
rebell [—éll] —en,—er mässaja, vastuhakkaja,
rebell. —era1 intr. mässama, vastu hakkama,
—isk adj. mässuline,
rebelåna [—lå— v. ré—] kaub. uuesti pantima,
saadud tagatisel ise laenu võtma,
rebus —en,—ar piltmõistatus, peitepilt. —lösning
piltmõistatuse lahendamine v. lahendus,
recen|sent [—ént] ~en,~er retsensent, arvustaja.
—sera1 tr. retsenseerima, arvustama, —sion
~en,~er retsensioon, arvustus.
—sionsex-emplar retsensioonieksemplar. —t adj., erik.
värske, uus, moodne, hilisaegne. —tior
[—ant(s)iår] —n,—er [—å—]
immatrikuleeritud üliõpilane, —tiorska naisüliõpilane,
recepisse [—i—] —t,—n vastuvõtukviitung.
recept —et,= 1. med. retsept, rohutäht. 2. keed.
toiduretsept. —arie —n,—r farm. retseptaar.
—ion —en,—er retseptsioon, vastuvõtmine;
vastuvõturuum, —iv adj. retseptiivne, vastu-
võtlik. —ivitet [—ét] —en vastuvõtlikkus,
ret-septiivsus. —ur —en farm. retseptuur,
recess —en,—er aj. riigipäevaotsus; leping,
kokkulepe.
recessiv [—iv] adj., lood. retsessiivne, taanduv,
kahanev.
recett [—étt] —en,—er teatr. tuluõhtu, benefiss;
sissetulek tuluõhtust. — (t)agare — n,=
bene-fitsiant.
recherch [—šärš] — en,—er järeluurimine.
recidiv [—iv] — et,= retsidiiv; med. haiguse
taas-puhkemine;ywr. korduv kuritegu, —era1 intr.,
med. retsidiveeruma, uuesti puhkema, —ist
—en,—er jur. retsidivist,
recipiend v. recipient —en,—er vastuvõtmisele
kuuluv isik.
recipie|nt ~en,~er füüs. anum, nõu haihtuvate
ainete kogumiseks. —ra1 tr. ja intr. (seltsi)
vastu võtma,
reciprocitet [—ét] —en vastastikkus,
retsiprooksus.
reciprok [—åk] adj. vastastikune, retsiprookne;
mat. ümberpöördud, pöörd-, vastupidine,
recitat|ion ~en,~er retsitatsioon, esitamine,
ettekandmine. —iv [—iv] ~et,= muus. retsitatiiv,
deklamatsioonitaoliselt esitatav helind, —ris
[—is] ~en,~er (nais)retsiteerija. —ör [or]
~en,~er retsiteerija.
recitera1 tr. retsiteerima, luuletust v. proosapala
ette kandma.
Ved|a —an 1. (ordning) kord, selgus,
ülevaatlikkus, bringa, få r-a i ngt midagi korda
seadma e. korraldama, det är ingen r-a med
honom tal ei ole mingisugust korda, hålla r-a
på ngt millegi järele valvama. 2.
(redovisning) aruanne, göra r-a för sig aru andma;
oma asju oskama. 3. (kännedom, kunskap),
få r-a på teada saama; kätte saama, ha r-a
på (midagi) teadma, (milleski) teadlik
olema, ta r-a på ngt midagi välja uurima;
midagi üles otsima, —bar adj. aus, õiglane; siivus,
vooruslik. —barhet ~en ausus, õiglus, siirus.
—ig adj. 1. selge, loogiline; ülevaatlik, ett
klart oeh r-t huvud selge pea. 2. täie mõistuse
juures, den sjuke är alldeles r. nu haige on
nüüd täiesti mõistuse juures. 3. (utredd)
mit-tesasine, lahtiharutatud. 4. fam. tubli, —lig
adj. aus, ausameelne, õiglane, siiras, —ligen
adv., lit. ausalt, siiralt. — lighet ~en ausus,
au-sameelsus, õiglus, siirus, —lös adj., mer.
meresõiduks kõlbmatu, tuule käes triiviv;
(utan styrsel), r-t berusad meeletult purjus;
harva abitu, tegujõuetu.
2reda muutm. adj., i r. pen(nin)gar sularahas.
3red|a21. tr. lahti harutama; selgitama,
korraldama; lit. valmistama, varustama, r-a sitt hår
juukseid korraldama, r-a sina tankar oeh
387
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
